Täna toimunud toiduainetööstuse pressikonverentsil tutvustasid Eesti toidutööstuse suurtootjad järgmise aasta prognoose ja tegid kokkuvõtte käesoleva aasta olulisematest sündmustest.

"Üleüldiselt valitseb tööjõupuudus. Toiduainetetööstuses on palk 7% madalam kui kogu ülejäänud töötlevas tööstuses. See tähendab, et kui ettevõtted tahavad endale tulevikus töötajaid saada, siis peavad palgad tõusma oluliselt kõrgemale kui Eesti keskmine tase," rääkis toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Kalatööstus otsib kilule ja räimele uut turgu

"Kalatööstus ja kalasektor on olnud koos piimatööstusega kõige suurema löögi all peale Vene embargot. Võrreldes muu Euroopaga on Eesti kalasektor saanud kõige tugevama mõjutuse ja kõige suurem tagasilöök on tulnud kilu ja räime müügist. Need kogused, mis varem Venemaale läksid olid väga suured ja hinnad olid väga head," rääkis ta.

Potisepa sõnul on kalatööstus üks sektori suurimaid eksportööre. "Erinevalt teistest ekspordivad nemad ka kolmandatesse riikidesse, kuhu teised ei ole veel jõudnud. Samas veel ei ole suudetud leida võrdväärset turgu kilu ja räime osas. On tulnud Ukraina turg, kuhu kõik varasemad Venemaale eksportijad on suundunud, mis tähendab, et pakkujaid on palju ja hinnad on madalad. Eriti hulluks muudab olukorra see, et kõik Euroopa tootjad otsivad uusi turge ehk konkurents on väga suur," selgitas ta.

Piimahinda ootab ees kiire tõus

Valio Eesti juhatuse esimees Maido Solovjovi sõnul oli kartus 2015. aasta piimahinna laguse osas oluliselt suurem. "Nüüd on ootus, et 2016 aastaga tuleb hinnas väike kasv, kaheksa kuuga on praegu piimahind kasvanud 1% võrra. Veel on kolm kuud minna ja me loodame, et hind jõuab eelmise aasta tasemele ja natuke peale ka," ütles ta.

Vaatamata kriisile on tootmine säilinud kõrgel tasemel. "Lehmade arv on vähenenud 11 000 võrra, keskmine toodang lehma kohta aga kasvanud 8%. Nende arvelt, kes kriisides lõpetavad, võidavad teised uuel tõusul!" selgitas Solovjov.

Nende arvelt, kes kriisides lõpetavad, võidavad teised uuel tõusul!

"Selle aasta augustist on piima hind väga kiires tõusus. Hind tõuseb igakuiselt 15%. Oktoobri kuus kaubeldav toorpiima hinnatase on 25-28 senti ja novembris on see hinnatase kindlasti kõrgem, ehk me oleme hetkel buumieelsel ajal," rääkis ta.

Solovjovi sõnul ei ole teada kui kaua hind võiks tõusta ja mis selle lagi võiks olla. "Järgmise aasta piimahinna tase on kindlasti kõrgem kui eelmise aasta keskmine."

Eksport on piimatööstuse päästerõngas

Solovjovi sõnul on käibed olnud viimased kaks aastat languses. "Sellel aastal tuleb sektoris väga madal käive, kuid järgmisesse aastasse plaanime tõusu. Kodune tarbimine ei kasva, mis tähendab, et eksport on meie päästerõngas."

"Me toodame hetkel 185% ehk oleme täielikult suunatud ekspordile. Müügitulus on olnud võrreldes eelmise aastaga 11% langus. Samuti peame jälgima importi, sest kui hoiame Eestis kindlat hinnataset vaatamata sellele, mis maailmas toimub, siis paratamatult import tõuseb. Piirid on avatud ja kõigil on võimalik toorpiima müüa," rääkis Solovjov.

Samuti toob ta probleemina välja tugeva konkurentsi Baltikumis. "Suuremad tööstused on leedukate käes ja on näha, et pikas perspektiivis kõik ära ei mahu, sest konkurents käib kõigi vahel. Kui 2011. aastal eksportisime kuus 10,1 miljonit eurot, siis nüüd on need summad 6-7 miljonit eurot."

Tema sõnul kannatab sektor tugevalt alainvesteeringute käes. "Viimase viie aasta jooksul on investeeringud olnud 12-15 miljonit eurot aastas. Kui käibest 4% on investeeringud, siis sealt kvalitatiivset hüpet vist ei tee."