Valio turundus- ja tootearendusjuht selgitab, kas jogurtikonflikt ka Eesti tootjaid mõjutab

Ärileht kirjutas nädala alguses, et Euroopa Komisjon on sekkunud Kreeka ja Tšehhi Vabariigi jogurti-vaidlusesse (loe siit) ning nad on võtmas seisukohta, et „Kreeka jogurti" nimetust tohib kanda vaid Kreekas toodetud jogurt. Kuidas mõjutab see Eesti tootjaid?

Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbini sõnul on Kreeka jogurt viimastel aastatel üle maailma populaarsust võitnud ning kuna toode pole geograafilise nimetusena kaitstud on tootjad üle maailma „Kreeka jogurti" nimetust ka kasutanud.

„Kui „Kreeka jogurt" nimetusena kaitstakse, siis järgime vastavat otsust ning muudame pakenditel olevaid tootenimetusi," ütles ta.

Kalbin kirjeldab, et Kreeka jogurt on konkreetne jogurtitüüp, mida valmistatakse nn. separeerimismeetodil. Kreeka jogurti valmistamiseks kulub kaks kuni kolm korda rohkem piima, mille tulemusena on kreeka jogurt 2 korda kõrgema valgusisalduse, kreemiselt paks ning lumivalge värvusega. Väga oluline on õige Kreeka jogurti puhul selle puhas koostis, ehk paksema konsistentsi saamiseks ei tohi kasutada paksendajaid või muid lisaaineid.