Väliseestlaste ärikogemus: normaalse riigini on veel astuda
Väliseestlastest ärimeestega vesteldes jäid kõrvu mõned negatiivsed märksõnad, mis püsivad kahjuks veel jonnakalt Eesti majanduses: korruptsioon, ümbrikupalgad, nõrk ärieetika ning oskustööliste nappus. Samad mured, mis kõikidel ausatel ettevõtjatel Eestis. Sellest hoolimata ei ole ükski väliseestlasest ? nüüd juba kodueestlasest ? ärimees arvamusel, et nendest puudustest pikapeale jagu ei saa. Ehk, nagu ütles üks neist: ?Need on arengumaade probleemid. Rihime aga arenenud maade sekka.?
Vello Leitham
?? Montrealist pärit Vello Leitham, kellele Tallinnas kuulub kohvikukett Kehrwieder, töötas ligi 20 aastat naftainsenerina mitmel mandril, enne kui perega 1998. aastal Kolumbiast Eestisse kolis. Puutudes kohviga kokku Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, oli ta juba enne Eestisse tulekut kindel, et hakkab kohviäriga tegelema. Leithami kohvikuketti kuulub viis kohvikut ja pagariäri, mis annab talvel tööd 65 ja suvel üle sajale inimesele. Algus ei olnud üldse raske, räägib Vello Leitham, sest äri alustades ja firmat registreerides kasutas ta konsultantide abi. Sarnaselt Viido Polikarpusega on ka Leithamil negatiivne kogemus partnerlusest. ?Siiani arvasin, et partnerlus ainult tugevdab äri. Nüüd on tekkinud olukord, kus olen ilusa äriidee välja töötanud, finantseerinud ning senised partnerid püüavad minult äri üle lüüa,? on Leitham nördinud. Arutanud seda seika tuttavaga, pakkus Leitham irooniliselt, et ehk peaks ta situatsioonist aru saamiseks rohkem Tammsaare teoseid lugema.
?? Vello Leitham (sündinud Kanadas) tuli Eestisse 1998. aastal Kolumbiast.
?? Tema peamine firma OÜ Hiiekivi omab Tallinnas kohvikuketti Kehrwieder.
?? OÜ Hiiekivi annab tööd 62 töötajale.
Peter Hunt
?? Peter Hunt alustas äritegevusega mitukümmend aastat tagasi Rootsis, 1993. aastal Eestisse saabudes oli ta juba kogenud spordirõivaste ning tekstiiltoodete vahendaja. Seda äri oli siinmail kerge jätkata, kuid Eestis oli tol ajal tõsisemaid võimalusi, mis ahvatlesid hoopis rohkem. 1996. aastal tekkis Peeter Hundil võimalus osta esimesed AS Wendre aktsiad. Praegu on Hunt edukalt areneva firma ainuomanik.
Ta meenutab, kuidas teda ajasid üheksakümnendate algul hämmeldusse seigad, mida kodueestlased lausa loomulikuks pidasid. Näiteks see, et pangasüsteem oli suhteliselt algeline ning sisseostukogemused teistest maadest olid vähesed. Raske oli minna panka keerulisemat toimingut tegema, juba ainuüksi selline mõiste nagu akreditiiv ? mujal maailmas igati tunnustatud makseviis ? oli paljudele pangaametnikele tundmatu.
Hunt on firmat kindlakäeliselt arendanud, andes tööd ligi 570 inimesele ning firma toodetud kodutekstiil liigub suuremas osas Kesk-ja Põhja-Euroopasse. Wendre järgmine vabrik avatakse Hiinas.
?? Peter Hunt (sündinud 1952. aastal Rootsis) saabus Eestisse 1993. aastal.
?? Tema koguinvesteering Eestisse küünib ligi 500 miljoni kroonini.
?? Peter Hundi põhiline ettevõte Eestis on kodutekstiili tootev AS Wendre.
Viido Polikarpus
?? Omamoodi toredaks ärimeheks väliseestlaste hulgas on Viido Polikarpus, Tallinnas asuva Eesti Maja omanik. Tema on ainus, kes mäletab oma Eestisse tuleku aega väga täpselt ? 15. veebruar 1995.
Polikarpus on Eestis avastanud turunisŠi, mis kodueestlastel pole aastate jooksul õnnestunud ? see on Eesti toitude restoran. ?No milline endast lugupidav kokk tahaks oma külalistele kapsasuppi ja heeringat pakkuda? ? küsib restoraniomanik naerdes. ?Aga mina tahan. Turiste ning oma inimesi, keda tõeline Eesti köök huvitab, on päris palju.?
Polikarpus loetleb muhedalt kõiki neid elamusi, mida Eesti talle pakub, alates võimalusest pojale eesti keelt õpetada ning lõpetades oma uusima projektiga äiale kuuluvas Võrumaa talus. Tõsiseks läheb mehe nägu siis, kui räägib oma ebaõnnestumisest Tartus Eesti Maja püsti panna. Lugu on vastikult eesti-äri-maitseline ehk sellest, kuidas kaks petturit liigusaldavalt ärimehelt pool miljonit krooni välja petsid.
Mõnest ebaõnnestumisest hoolimata Polikarpus lausa pakatab ideedest.?
Eesti Majale lisaks annab Viido Polikarpus välja ka ingliskeelset Eestit tutvustavat ajakirja Global Estonian, mis läheb põhiliselt tellijatele, kuid mida saab Eesti Majast ka osta.
?? Viido Polikarpus (sündinud 1946. a Lübeckis) tuli Eestisse 1995.
?? Tema peamine firma on OÜ Laurellos, mis majandab Tallinnas Lauteri tänavas asuvat Eesti Maja ja annab välja Eestit tutvustavat ingliskeelset ajakirja Global Estonian.
Mati Rand
?? Oma väikese stiilse Piprapoe on Tallinnas Liivalaia ja Lennuki tänava nurgal avanud Mati Rand, kes tuli Eestisse 2000. aasta lõpus, jättes maha oma ehitusfirma New Jerseys.
Rannal on peale Tallinna avatud väike maitseainepood Tartu turuhoones, küll väiksemas mahus, kuid täidab omaniku poolt endale pandud lootused. Piprapoel on ka edasimüüjad ? Võrus, Narvas, Viljandis ?, kuid põhiäri käib siiski hulgikaubanduse kaudu. Piprapoe vürtse tarbivad Eesti kala- ja lihatööstused, aga ka enamik meie tipprestorane. Rand saab paljude restoranide peakokkadega hästi läbi ning on kursis, kellel millist erilist vürtsi parasjagu tarvis. ?Nad on ju kõik kunstnikud,? kiidab Rand.
Ranna ainus alustamisraskus Eestis oli USA-st erinev raamatupidamine ning bürokraatia, mis tihtipeale sundis, paber näpus, jooksma ühest asutusest teise. Ranna sõnul oleks kõik need asjaajamised Ameerikas saanud teha paari telefonikõnega. Praegu sujub äri kenasti. Investeeringud on end tasunud.
?? Mati Rand (sündinud 1955. aastal USA-s) saabus Eestisse 2001. aastal Kanadast.
?? Tema põhiline ettevõte on Tallinnas asuv maitseainete ja kingitustega tegelev OÜ Piprapood.
?? Mati Ranna koguinvesteering Eestisse on siiani ligi 2 miljonit krooni.
Enn Meri
?? Enn Meri, kes saabus Eestisse 1991. aastal Rootsist, pani kõigepealt aluse Saaremaa sokitootmisfirmale OÜ Sartex. Mõni aeg peale seda hakkasid ärimehe käe all tööle OÜ Saare Martex ning OÜ Merinvest. Viimased kaks toodavad välisturule autotööstuse jaoks kummidetaile. Merinvest teeb tihendeid Saksamaa autotööstusele, Saare Martex kummidetaile Rootsi masina- ja autotööstusele. Toodete müük läheb firmadel kergelt ? Merinvestis hoolitseb selle eest Saksamaa suurfirma Freudenberg, millel on Merinvestis 20-protsendiline osalus. Saare Martex saab varsti samuti väikese välisosaluse ning toodang läheb eranditult Rootsi. Need firmad ongi üles ehitatud kindlale partnerile. Meri võib iga kell väita, et tema tehases tehtud kummidetailid on Hiinas ja Saksamaal tehtutest hulga kvaliteetsemad. Seda on kinnitanud ka sakslased.
Meri annab Saaremaal praegu tööd ligi 240 inimesele, eeskujuna teistele firmajuhtidele maksab ta oma töötajatele, kes jäävad väikese lapsega koju, emapalka 500 krooni kuus.
?? Enn Meri (sündinud 1942. aastal Rootsis) saabus Eestisse 1991. aastal.
?? Tema koguinvesteering Eesti majandusse on kuni kümme miljonit krooni.
?? Meri peamine ettevõte on OÜ Merinvest, kus töötab 170 inimest.
