Välisfirma juht teenib kohalikust enam
Personalifirma jagab Eestis tegutsevad ettevõtted töötajate arvu ning firma aastakäibe järgi kolme gruppi.
Fontese palgakonsultandi Urmas Orula sõnul on esimese ja teise grupi ettevõtete juhtide palgad enam-vähem võrreldavad. Samas hakkab silma, et väliskapitaliga ettevõtetes on juhtide palgad tunduvalt suuremad kui kohalikul kapitalil põhinevates ettevõtetes.
Alla 400 tuhande
Uuringu kohaselt on juhi keskmine aastapalk I grupi ettevõtetes Eesti firmade puhul natuke alla 400 000 krooni aastas, väliskapitaliga ettevõtetes aga natuke alla 600 000 krooni aastas.
Teise grupi ettevõtetes on vastavad andmed Eesti firmadel natuke üle 400 000 krooni aastas, välisosalusega firmades natuke üle 600 000 krooni aastas.
III grupi ettevõtete puhul on enamasti tegu väliskapitaliga firmadega, milles Fontese andmetel juhtide keskmised aastapalgad jäävad 1,5 miljoni kroonini. “Vahemik üles- ja allapoole on pisut laiem, algab kusagil 700 000-st,” selgitas Orula. Suurim aastasissetulek jääb suurusjärku 1,8 miljonit krooni.
Orula sõnul hakkab silma see, et väliskapitaliga ettevõtete juhtide palgad on kohaliku kapitaliga juhtide omast I grupi puhul umbes 40 protsenti ning teise grupi puhul umbes 30 protsenti kõrgemad.
Rohkem välisfirmasid
“Ka kolmanda grupi kohta võib öelda, et eelmiste aastate info põhjal on sealgi erinevus ca 30 protsenti välikapitaliga ettevõtete kasuks. Samas seal grupis ongi rohkem välis- kui Eesti kapitaliga (era)ettevõtteid,” lisas Orula.
Fontese juht Tõnis Arro ütles, et võrreldes Eesti kohalike ning välisosalusega firmade palgamäärasid, on need vägagi erinevad. “Võib öelda, et palgatase on 25–30 protsenti kõrgem rahvusvahelistes firmades,” lausus Arro. “Samas kehtib see ainult siit värvatud töötajate palkade kohta, arvesse pole võetud välismaalt siia saadetud juhte,” täpsustas ta.
Arro sõnul on näiteks rahvusvaheliselt levinud see, kui välismaale tööle sõitvale ettevõtte juhile kindlustatakse tema tööloleku ajaks koduriigi tasemele vastav palk. Samuti maksab tööandja kinni elamise, mis mugavuselt vastab juhi koduriigi elamisele, ning tasub ka mahajääva elukoha arved. “Ma ei usu, et meie puhul see väga palju teistmoodi oleks,” lausus Arro.
Kaks aastat Taanis firmas Nokia Networks töötanud Margus Hundi sõnul määratakse palgatase rahvusvahelistes ettevõtetes kindlaks iga-aastaste uuringute abil. Aluseks võetakse samas valdkonnas tegutsevad rahvusvaheliste ettevõtete töötajate palgad, mille alusel määratakse eri kraadiga inimestele kindlad palga- ja preemianumbrid.
Samas sõltub töötajate palk firma asukohariigi palgatasemest, mitte sellest, kus asub firma peakontor. Hunt märkis, et kui võrrelda näiteks telekomisektorit, siis toimub areng selles suunas, et firmajuhtide palgad Eestis liiguvad üha enam rahvusvahelise taseme suunas.
Välisjuhid Eestis tööl
Kolm aastat Eestis Coca-Cola Balti Jookide marketingidirektorina töötanud Aki Hirvonen ütles, et tema teenis Eestis töötamise ajal Soome tasemele vastavalt. Hirvonen küll ei täpsusta, kui suurt palka ta teenis, kuid tunnistab, et mõne Eesti firmajuhi aastapalk (näiteks 1,2 miljonit krooni või ca 75 000 eurot, millesarnast palka teenib näiteks Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk) jääb alla Soome sarnaste ettevõtete juhtide palgale.
ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson töötab Eestis juba aastast 1992. “Alguses oli probleeme palju. Ei oskagi midagi eraldi ära märkida,” meenutab Henriksson Eestisse tuleku algusaastaid.
Henrikssoni sõnul sõltub välismaalt Eestisse tööle asunud firmajuhtide palk sellest, milliste põhimõtetega Eestisse tullakse. “Eks kindlasti soovitakse endale häid tingimusi välja rääkida. Inimene peab motiveeritud olema,” kommenteeris Henriksson väidet, et Soome ettevõtjate puhul arvestatakse neile Eestis palka Soome elustandardi järgi.
Küsimusele, milline on Henrikssoni enda sissetulek vastas ta, et “võib-olla natuke tavalisest kõrgem.”
Pikka aega Viru hotelli juhtinud Yrjö Vanhaneni sõnul mõtles tema enne 1994. aastal Eestisse tööle asumist uue väljakutse vastuvõtmise peale maksimaalselt mõne nädala. “Pakkumine oli huvitav ja võtsin selle peaaegu kohe vastu,” lausus Vanhanen.
Samas tunnistab Vanhanen, et säärase otsuse tegemisel, kus oma kodumaa tuleb maha jätta, mängib üsna suurt rolli ka see, kuidas inimest motiveeritakse. “Väljakutse oli suur. Selles osas motivatsiooni puudust ei olnud,” sõnas Vanhanen. Viru Hotelli kauaaegne juht kinnitas ka seda, et Eestisse tulekul oli ka tema palk ettevõtte juhina rahvusvahelisel tasemel. Siiski ei täpsusta Vanhanen, milline oli see rahvusvaheline tase. Küll aga lisas ta, et rahanumbrid olid suuremad kui kohalikel tippjuhtidel.
JOT Eesti juht Pekka Törmikoski sõnul on tema Eestis töötanud kuus aastat. JOT Eesti juhina on Törmikoski töötanud viimased kolm aastat, varem oli ta Eesti asuva tehase juht.
“Mulle tehti hea pakkumine,” muigas Törmikoski, kui temalt küsida, mis oli Eestisse töökoha vastuvõtmisel otsustavaks. Tõsinedes ütleb ta siiski, et peamiseks põhjuseks oli ikka uus väljakutse.
“Siiatuleku üle otsustamine kaua aega ei võtnud. Umbes kuu,” meenutas Törmikoski. Ka siinse elu-oluga harjumisel Törmikoski kinnitusel tal suuremaid probleeme ei olnud. “Kõigepealt tulin Eestisse üksi, hiljem tuli pere järele,” lausus Törmikoski.
Teemal, mis puudutab sissetulekuid, Törmikoski eriti sõna ei võta. Ka ei oska ta öelda, kas Soomest tulnud ärijuhina on tema palk võrreldes siinsete juhtide palkadega oluliselt suurem või mitte.
Radiolinja juht Sami Seppänen alustas Eestis tööd 1997. aastal, asudes siis siinse Tietopuhelini finantsjuhiks. Talle tehti pakkumine, mille kohaselt pidanuks ta Eestis töötama 1-2 aastat. Asjad läksid aga teisiti ning nüüd on Seppänen Eestis veetnud kuus aastat.
Seppäneni sõnul ei olnud tema Eestisse tuleku põhjuseks otseselt hea palk. “Lihtsalt oli huvitav tulla ja töötada Eestis mõnda aega. Ma polnud varem Eestis käinud,” lausus ta.
Seppänen enda palgast ei räägi, kuid ütleb, et mitmetes firmades, mis on teise riiki laienenud, toimub ka palga maksmine vastavalt asukohariigi tasemele.
AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimehe Bob Gallienne’i sõnul on eri riikides töötamine multinatsionaalse firma puhul suhteliselt tavaline ning seetõttu oli tema jaoks Eestisse tuleku otsus lihtne. Enne Eestisse tulekut oli ta juba 6 aastast väljaspool Suurbritanniat töötanud ning kuna Gallienne ei olnud siia kanti varem sattunud, siis oli ka siin töötamine igati huvitav võimalus ja uus väljakutse.
