Kui näiteks Soomest, Rootsist või Hollandist pärit ettevõtja arvestab oma kodumaal ametiühingute nõudmisi, siis Eestis püüavad needsamad firmad sageli takistada töötajaid ametiühinguid loomast, kirjutab Postimees.

“Oma kodumaal tegutsedes on kõik korras, aga siia tullakse mütsiga lööma,” kommenteeris Eesti olukorda Lääne-Virumaa ametiühingujuht Andres Mandre.

Tema andmetel tegutseb Lääne-Virumaal mitmeid selliseid firmasid, kus ei lubata luua ametiühingut. Üks neist on Soome firma Bellus Furniture.

Ettevõtte töötaja ja ametiühingu usaldusisik Ene Sikk rääkis, et tal tekkisid firmas probleemid kohe, kui hakati ametiühingut looma.

Sikk rääkis, et ettevõtte omanik ähvardas ametiühingu loomise pärast viia tootmise Lätti, Leetu või Venemaale.

Ehitusmaterjalide kauplusteketi K-Rautakesko omanikfirma AS Rautakesko vallandas tänavu kevadel töötaja, kes valiti firma ametiühingu usaldusisikuks. Rautakesko endine töötaja Tõnu Schmit ütles, et ametlikuks vallandamise põhjuseks oli usalduse kaotus.

“Pärast usaldusisikuks saamist hakati mind pingsalt jälgima,” ütles Schmit. Ehkki Schmit sai töövaidluskomisjonis võidu, ei tööta ta enam K-Rautakeskos.

“Kahjuks ei suuda firmad ja ametiühingud tihtipeale omavahel kokku leppida ja probleemidest rääkida,” ütles Eesti ametiühinguliider Harri Taliga. “Eestis on sageli tõesti just tööandja see, kes ei soovi ametiühingut näha võrdse partnerina.”

Tema sõnul ei ole ametiühingute loomisele vastu ainult välisfirmad, vaid ka kodumaised ettevõtted. “Täpset statistikat ei ole me selles osas teinud,” lisas Taliga.