Välisfirmad vaidlustasid radariostu
Välisfirmade taotluste arutamisega hakkab tegelema Tallinna halduskohtu kohtunik Kaire Pikamäe.
Valitsus otsustas 2. märtsil osta Baltimaade ühise õhuseireprojekti tarbeks ligi 200 miljonit krooni maksva radari Ameerika Ühendriikide suurfirmalt, maailma ühelt juhtivalt relvatootjalt Lockheed-Martinilt.
Üle aasta kestnud radarihanke konkursil osalesid Lockheed-Martini kõrval veel Prantsuse firma Thales Air Operation, Itaalia firma Alenia Marconi System S.P.A. ja Inglismaa ettevõte British Aerospace. Läbirääkimisi nõustasid Soome ja Taani õhujõudude hankespetsialistid.
Ostetav kolmedimensiooniline õhuseireradar võimaldab avastada lendavaid objekte umbes 300 kilomeetri kauguselt. Radar on vajalik nii õhuväele kui ka õhuruumi liikluse kontrolliks rahuajal, lisas pressiesindaja. Sellist primaarradarit Eestil praegu pole, mistõttu saab vastava tehnoloogiaga lennuk vabalt siseneda Eesti õhuruumi, ilma et seda tuvastataks.
“Kõigil pakkujatel olid moodsad ja tänapäevased radarid, samas olid kõikidel pakutavatel radaritel omad probleemsed valdkonnad, millest tulenevaid riske tuli eraldi analüüsida ja selle pinnal lõpliku valikuni jõuda,” ütles kaitseministeeriumi asekantsler Margus Kolga märtsi alguses radarikonkursi tulemusi kommenteerides. “Iga läbirääkimine peab lõppema otsusega ning seetõttu tuli lõpuks meile parim variant välja valida,” lisas ta toona.
Korporatsioon Lockheed-Martin on enam kui 25 miljardi dollarilise aastakäibega kaitsetööstusgigant, milles töötab 140.000 inimest. Firma täidab umbes 30 riigi tellimusi.
Lockheed-Martin on varem tarninud Eestisse Baltimaade ühise õhuseireprojekti Baltnet süsteemi tööks vajalikku tarkvara, suure osa nendest kuludest on maksnud Ameerika Ühendriikide valitsus.
Kaitseministeerium langetas radarikonkursi tulemuste suhtes esimese otsuse 1999. aasta lõpus, kuid oli sunnitud vastavalt riigihankeameti vahekohtu otsusele selle tühistama. Esimese otsuse järgi oleks kaitseministeerium ostnud radarid Prantsuse firmalt Thomson.
