Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) andmetel tehti Eestisse 2012. aastal ligi 65 välisinvesteeringut kogusummas 320 miljonit eurot. 2011. aastal olid numbrid projektide arvult küll tagasihoidlikumad (50), kuid nende rahaline maht küündis 600 miljoni euroni, mis on pea kaks korda rohkem kui läinud aastal.

EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja põhjendas asjaolu, et projektide arv mullu kasvas, aga raha toodi Eestisse märkimisväärselt vähem, sellega, et aina rohkem tuleb siia infotehnoloogia ja teisi vähese investeerimisvajadusega valdkondade ettevõtteid, mis aga loovad rohkem kõrgema palgatasemega töökohti.

„Meie huvi on eelkõige kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomisele kaasaaitamine, sellepärast on ka viimastel aastatel kujunenud olulisemateks sektoriteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), elektroonikatööstus, äriteenused ning masinatööstus ja logistika,” rääkis Hirvoja. „Nii tuli IKT valdkonnast EAS-i vahendusel ka möödunud aasta suurimaid projekte, millega luuakse siia 200 töökohta, kuid täpsemalt pole veel meil õigus sellest avalikult rääkida.”

Tema sõnul tulevad IT-ettevõtted Eestisse eelkõige oskuste ja Skandinaaviast madalamate palkade koosmõjul. Nii asutas 2012. aasta algul siin tütarettevõtte Norra IT-firma ICD Industries, mis programmeerib juhtimise tarkvara näiteks avamerel asuvatele helikopterite maandumisplatvormidele. Kuigi uue asukohana kaalus ICD ka Indiat ja Hiinat, tuldi Eestisse siinse põhjamaise ärikultuuri ja läheduse pärast. Alustuseks võeti tööle kümme programmeerijat — tõdemusega, et kogemuse ja teadmistega tegijat on raske leida igal pool. Ettevõtte esindaja hinnangul on Eestil palkade kulu eelis veel kümmekond aastat.