Välismaa mee salapealetung lüüakse tagasi
Eesti inimene sööb aastas keskmiselt 600–700 grammi mett ja kuigi enamasti on tegemist kodumaise meega, kurdavad mesinikud, et selle nappus annab võimaluse importmee poelettidele tungimiseks.
Ühesõnaga ei suuda Eesti meetootjad tagada, et ka kehvadel meeaastatel toodetaks nii suur kogus mett, et see rahuldaks isegi kodumaist nõudlust. Nüüd on koostamisel uus riiklik mee tootmise ja turustamise arendamise programm, mille väljatöötajad loodavad, et mesilasperede arv suureneb 2013. aastaks Eestis kümne-kahekümne tuhande pere võrra.
Suurem mesilasperede hulk suurendab ka meetoodangut ja nii peaks Eestis toodetavast meekogusest jätkuma ka eksportimiseks.
Eesti kutseliste mesinike ühingu juhatuse esimees Jaanus Tull rääkis, et Eesti mesinike mesi leiab ostja. Samal ajal välismaiste poekettidega ja mee kokkuostjatega ei suudeta kaubale saada, sest mesinikud ei suuda igaks aastaks vajalikku meekogust tagada. Ka on väiketootjate mesi suhteliselt kallis.
Kvaliteetne Eesti mesi
Statistikaameti andmeil toodetakse Eestis praeguse mesilasperede arvu juures aastas keskmiselt umbes 700–800 tonni mett, millest välismaale eksporditakse vaid seitse-kaheksa tonni. Ent nõudlust oleks mitu korda rohkem.
Eestis tarbitavast meest on 85–90 protsenti kodumaine ja ülejäänu tuuakse siia välismaalt, peamiselt Kesk-Euroopast. Ühtlasi näitab Tulli sõnul meie mesinike kogemus, et kuna Põhjamaades toodetud mesi on parema kvaliteediga ja looduslikult puhtam, siis oleks Eesti meel potentsiaali saada müügiedu osaliseks ka Kesk-Euroopas.
Statistikaameti andmeil on Eestis 25 000 mesilasperet. Eesti mesinike liidu juht Aleksander Kilk ütles, et mitteametlikel andmetel küünib Eesti mesilasperede arv siiski 50 000 kanti. Ent teadlaste hinnangul jätkuks looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaali Eestis 150 000 mesilasperele.
Tõenäoliselt raskendab Eesti mee eksportimist ka see, et Saksamaal, Poolas ja Hiinas suudetakse meekilo toota 15–30 krooni odavamalt. Ent Kilgi sõnul on Eesti mesi parem.
Algab ka mesilaste tõuaretus
•• Eesti mesinike liidu juhi Aleksander Kilgi sõnul näeb peatselt heaks kiidetav uus riiklik mesindusprogramm ette ka kolme tõumesila rajamist.
•• „Täna on suurem osa Eesti mesilastest segaverelised, aga kui me soovime tõsta meetoodangut, on tarvis tegeleda ka mesilaste tõuaretusega,” selgitas Kiik.
•• Nii on aastail 2010–2013 kavas rajada Eestisse kolm eri mesilastõugude aretuskeskust, kust Eesti mesinikud saaksid edaspidi soetada tõupuhtaid kraini, itaalia ja buckfasti mesilasi.
•• Kui tõuaretuseks on riiklikus mee tootmise ja turustamise arendamise programmis ette nähtud kolme aasta peale ligi 800 000 krooni, siis ühtekokku on mesilaste arvukuse ja meetoodangu suurendamiseks ja kvaliteetsemaks muutmiseks ette nähtud ligi 4,5 miljonit krooni. Lõviosa rahast saadakse Euroopa Liidust.
