Välismaal töötavad ukrainlased on tekitanud kodus tohutu kinnisvarabuumi
Ukraina on riigi majanduse suurust arvestades Euroopa suurim välisülekannete saaja, kirjutab Financial Times. Üle 11% riigi SKP-st tuleb välismaksete arvelt. Ukraina 42,5 miljonist elanikust töötab oma 5 miljonit välismaal. Eelmisel aastal tõid nad riiki kas ülekannete või sularahana rekordilised 14,4 miljardit dollarit ehk 13,01 miljardit eurot.
Suur osa nendest ukrainlastest, kes välismaal leiba teenimas käivad, on pärit just Ukraina lääneregioonidest, Lvivi ümbruskonnast. Tegu on miljoni elanikuga piirkonnakeskusega, mis asub tunniajase autosõidu kaugusel Poolast, kus käiakse juba aastakümneid nii hooajaliselt kui regulaarselt tööl, alates ehitusest kuni köögiviljade korjamiseni välja.
Käivad välismaal tööl, et kodu muretseda
Kuna välismaal töötavad ukrainlased ei usalda kohalikke panku, siis on selle investeerimine kinnisvarasse kõige kindlam viis oma raske tööga teenitud rahale rakenduse leidmiseks. Selle tulemusel on Lvivi ümber hakanud kerkima ohtralt kõrgeid kortermaju. Arendajate kinnitusel on just võõrsil tööl käivad ukrainlased nende põhilised kliendid.
„Ma ostsin eelmisel aastal täiesti uue korteri, makstes selles eest 42 000 dollarit (ehk 37 930 eurot – S. L),” kirjeldab 27-aastane Sergei vahetult enne seda, kui ta astub Varssavisse suunduvale bussile. Viimased kolm aastat on ta Poolas restoranikokana töötades teeninud 1500 dollarit ehk ligi 1355 eurot kuus. Ukrainas saaks ta kolm korda väiksemat palka.
Sergei kinnitusel poleks ta elu sees suutnud Ukraina palga juures oma naisele ja väiksele lapsele kodu osta. „Ma lähen nüüd pärast kahenädalast puhkust tagasi [Poola], et me saaks ka korteri sisustada,” räägib ukrainlane, kes pärast seda tahab koju tagasi tulla, võib-olla isegi oma restorani avada.
Poolas töötavate ukrainlaste arv jääb miljoni ja kahe miljoni vahele. Neid tõmbab sinna nii riigi geograafiline lähedus, sarnane keel, kõrgemad palgad kui ka paremad majanduslikud väljavaated.
„Ida- ja Lõuna-Ukrainast siiatulijate protsent on kasvanud,” ütleb Varssavis tegutseva ja ukrainlasi Poolas toetava organisatsiooni Fundacja Nasz Wybori juht Myroslava Keryk. „Varasemalt käisid vaid inimesed Lääne-Ukrainast,” lisab ta.
Lääne-Ukraina väikelinnas Mykolaivis, kus elab umbes 14 000 inimest ja kus põllumajanduspiirkonnale iseloomulikult on olnud pigem ühekorruselised majad, on nüüd käimas paljude luksuselamute ehitus.
Tekitanud töökäte puuduse Ukraina tööstuses
Kohaliku elaniku Roma Fedorovi kinnitusel kuuluvad vähemalt pooled nendest elamutest välismaal tööl käivatele ukrainlastele. Ta viipab maja poole, mida ehitab aastaid Itaalias elanud ukrainlanna, kes abiellus ühe itaallasega ja ehitab nüüd kodukanti maja. Ka ehitavad sealkandis maja nii Prantsusmaal tööl käiv noor abielupaar ning mitmed nii Tšehhis, Venemaal kui Poolas töötanud ukrainlased.
Mujalt paremale palgale minevate ukrainlaste arvelt on kodumaal tekkinud ka arvestatav töökäte puudus, iseäranis tööstuses. „Ukraina tööliste ränne on tekitanud nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid,” tõdeb Ukraina sotsiaalminister, viidates nii töökäte puudusele kui ka tugevale valuuta sissevoolule.
Andrei Bežjuk, kes on partner Western Ukrainian Management Consulting nimelises ettevõttes, ütleb, et palju on Ukraina tööliste liikumisele kaasa näidanud 2017. aastast kehtiv viisavabadus. „Me integreerume järjest rohkem Euroopa Liitu, sealhulgas selle tööturuga. See muidugi tekitab Ukrainas ka suure palgasurve,” märgib ta.
