KOHTUTEE: ringkonnakohus jäi Ookeani suhtes riigikohtuga eri meelt
Majandusminister lähtus riikidevahelistest sõbrasuhetest
Pankrotistunud RAS Ookeani pikaleveninud kohtuprotsessis tegi Tallinna ringkonnakohus reedel otsuse Ookeani kahjuks ja välispankade kasuks. Ookeani esindav vandeadvokaat Maria Mägi lubas Tallinna ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse edasi kaevata.
Soome, Rootsi ja Saksamaa panku esindav vandeadvokaat Andres Alas leiab, et ringkonnakohtu otsus on õiglane ja see tehti riigikohtu juhiseid järgides. Tema sõnul võtavad välispangad Ookeani kui Estrõbpromi õigusjärglast ja sellele tuginedes on sõlmitud ka 1993. aasta 19. septembri leping.
“Selles, et Ookean ei suutnud oma edasise tegevusega majandustulemusi parandada ja kaks aastat hiljem ikka pankrotti läks, pole enam pangad süüdi,” leiab ta. Ookeani laevade müügiks andis valitsus tema väitel nõusoleku.
17. septembril 1993. aastal kirjutas RAS Ookeani tolleaegne peadirektor koos Soome, Rootsi ja Saksa pankade esindajatega alla lepingule, mis viis Eesti ühe suurema laevastiku likvideerimisele.
Mägi ütles, et kindlasti soosis sääraste lepingute sõlmimist ka tollane ebastabiilne olukord riigis ja peadirektorite kiire vahetumine ettevõttes.
Algas kõik sellest, et Soome firma Valio ja Estrõbprom moodustasid ühisettevõtte Esva, mille töö käivitamiseks võeti välispankadelt laenu. Laenu garantiikiri oligi aluseks, mille põhjal pangad hiljem Ookeani kui väidetava Estrõbpromi õigusjärglase vastu pankrotihagi soovisid alustada.
Esva pankrot kuulutati välja 1992. aasta sügisel ja Valio tasus oma osa ehk 48 protsenti pangavõlast. Pankadest said pankrotipesas võlausaldajad. Esva varade baasil asutati uus äriühing Paljassaare Kalatööstus, mille osanikeks on needsamad pangad. Aasta hiljem sõlmiti ka vaidlusalune leping, mis nägi ette, et Ookean tasub Esva ülejäänud võla pankade ees. Mägi hinnangul said pangad seeläbi oma rahale kahekordse katte. Lisaks sõlmis Ookean eelmise lepingu tagamiseks ka pandilepingu, millega võttis endale kohustuse tasuda Esva võlg oma kuue laeva müügist saadud rahaga. Lepingus on punkt, et selle rikkumisel läheb õigus laevade müügiks üle pankadele nende poolt määratud tingimustel.
Mägi hinnangul on enam kui kummaline, et äriühing Ookean kohustus tasuma kolmanda isiku pangalaenu oma põhivahendite arvel ise selle eest midagi saamata. “See on mõistusevastane tegu,” leiab ta.
Kohtumenetluse käigus on üle kuulatud ka tollane majandusminister Toomas Sildmäe ja RAS Ookeani juhatuses majandusministeeriumi esindanud Felix Undusk. Mõlemad mehed on öelnud, et 17. septembril 1993 sõlmitud leping teenis riikidevaheliste sõbralike suhete huve ja majanduslikku põhjendust selle taga ei olnud. “Tegelikkuses oli tegemist kahe riigi äriühingute vahelise suhtega, millele ei saa kuidagi poliitilist tähendust anda,” tõdeb Mägi. Riigiaktsiaselts Ookean kuulus seejuures sajaprotsendiliselt Eesti riigile. Ühtki ametlikku paberit, kus oleks kirjas majandusministeeriumi kindel tahe kõnealusel viisil toimida, vandeadvokaadil leida pole õnnestunud.
Ka pole Ookeani juhatus sellise käenduslepingu sõlmimist arutanud.
Üks Ookeanile kuulunud laev on juba müüdud ja saadud 2,8 miljonit USA dollarit otse pankadele üle kantud. Ülejäänud laevad on Lõuna-Aafrikas arestitud. Pankrotihaldurid on Concordia advokaadibüroo abiga need tehingud kohtus vaidlustanud.
Pankade 160 miljoni kroonine nõue ületab Ookeani pankrotipesa väärtuse ja kui vaidlusalune, 1993. aastal sõlmitud leping jääb jõusse, ei jää teistele võlausaldajatele, kelle hulgas on ka maksuamet, enam midagi.
