Välistööjõu piirarv täitus aasta esimese nädalaga, Eestisse tööle tulla tahtjaid oli lubatust rohkem

2020. aasta alguseks oli politsei- ja piirivalveametile esitatud sisserände piirarvust rohkem elamisloa taotlusi siin töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks, enamasti tulid taotlused ikka Ukrainast ja ehitusele tööle tulekuks.

PPA kinnitusel on taotlejateks enamasti Ukraina, Venemaa ja Valgevene kodanikud. Valdavalt on taotlused esitatud töötleva tööstuse ja ehituse valdkonnas töötamiseks. Tähtajalise elamisloaga kaasneb ka palgakriteeriumi määr ehk siia tööle tulijatele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka.

Tähtajalise elamisloa saab anda esimesel korral kehtivusega kuni 5 aastat ja pikendada 10 aastaks. Elamisloa kehtivusaja määramisel lähtub PPA muuhulgas ka tööandja poolt antud andmetest töölepingu kehtivusaja kohta.

6. jaanuari seisuga on PPA-le ja Eesti saatkondadele esitatud 1378 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks ja ettevõtluseks Eestis ehk 120 taotlust rohkem kui sisserände piirarvu alusel on võimalik vastavaid elamislubasid välja anda.

PPA identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk ütles, et politsei teeb taotluste kohta otsused dokumentide esitamise aja järjestuses ning seda kuni sisserände piirarvu täitumiseni. "Kõik piirarvust üle jäänud taotlused saavad keelduva otsuse ning elamislube töötamiseks ja ettevõtluseks anda ei saa. Elamisloa taotlusi on endiselt võimalik esitada sportlastel ja loomingulistel töötajatel ning välislepingu alusel, kuna nendeks elamislubadeks piirarvu veel jagub".

Valgu sõnul teavitab politsei tööandjaid ka otse infolisti kaudu sellest, et sisserände piirarv on täitunud. "Saadame infokirja ettevõtetele, kes on soovinud liituda PPA migratsiooninõustajate infolistiga. Piirarvu täitumine ei takista lühiajalist töötamist Eestis viisa alusel. Lühiajaline töötamine on võimalik, kui tööandja registreerib selle eelnevalt PPA-s https://www.politsei.ee/et/iseteenindus. Samuti saab ettevõtlusega Eestis tegeleda viisa alusel siin viibides ning eraldi PPA luba selleks vaja pole," selgitas Valk.

Valitsus kehtestas 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314. Selleks aastaks antakse 28 tähtajalist elamisluba loomingulistele töötajatele, 18 tähtajalist elamisluba sportlastele ning 10 tähtajalist elamisluba välislepingu alusel. Ülejäänud osa sisserände piirarvust ehk 1258 luba antakse Eestis töötamiseks või ettevõtluseks.

Sisserände piirarvu täitumine ei mõjuta õppimiseks elamisloa taotlejaid, Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikke. Lisaks ei kuulu piirarvu alla inimesed, kes tulevad Eestisse tööle teadlaseks, õppejõuks või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialale. Samuti ei kuulu piirarvu alla tippspetsialistid või inimesed, kes asuvad tööle iduettevõttesse, planeerivad iduettevõtlusega Eestis tegelema hakata või tegutsevad suurinvestorina. Samuti ei piira kvoodi täitumine pereliikme juurde Eestisse tulijate elamisloa taotlemist.

2018. ja 2019. aasta sisserände piirarv oli 1315 inimest. 2018. täitus piirarv esimesel poolaastal ja 2019. täitus piirarv aasta alguses.

Probleemid välismaise tööjõuga kasvavad mitmest otsast

Hiljuti Ärilehele antud intervjuus rääkis maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid

, kuidas probleemid välismaise tööjõuga kasvavad mitmest otsast. Ettevõtjad saavad küll endale palgata hädasti vajaminevaid võõrtöötajaid, kuid maksutulu läheb suuresti Eestist mööda. Seaduste puudumisel ei jää maksuametnikel üle muud, kui võõrtööliste abiga kerkivaid uusarendusi imetleda ja samal ajal Eesti riigil saamata jäänud maksumiljoneid kokku lugeda.

Tööliste hulk aina kasvab ja läinud aasta on olnud taas rekordiline – väljastpoolt Euroopa Liitu siia saabunud lühiajaliste töötajate arv ületas juba 32 000 inimese piiri, neist enamik on pärit Ukrainast ja tulnud tööle ehitusele.

Siin on oluline eristada kaht töötamise vormi. Renditööjõu puhul on probleem selles, et tihti on siia saadetud ukrainlased registreeritud hoopis mõne Poola (kui EL-i riigi) firma renditöötajaks, ja Poola ettevõtte töötajaid Eestis maksustada ei saa. Eri hinnangute järgi on Eestis aastas kuni 5000 seaduslikult viibivat, kuid Eestis töötamise tingimusi rikkuvat välismaalast.

Teine probleem on siinsetesse firmadesse otse palgatud välistööjõud (st kõnealuses artiklis väljatoodud tähtajalise elamisloaga isikud), kellele peaks kehtiva seaduse järgi maksma vähemalt 1300-eurost Eesti keskmist kuupalka, kuid ettevõte maksab palju vähem ja sellega jäävad riigil taas maksud saamata.

Rahandusminister Martin Helme teatas hiljuti, et peagi saab seadusemuudatuse toel hakata renditööjõudu kasutavate ettevõtete käsi väänama, nii et nende palgalt laekuksid maksud Eestisse.

Maksuameti andmetel on hoopis teravam ja kiirelt kasvav probleem just keskmise palga nõudega skeemitamine. Just viimase puhul näitavad arvutused, et ainuüksi 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali võrdluses on Eestis töötavate välismaalaste pealt eeldatav maksukahju suurenenud kaks korda – 8,7 miljonilt teises kvartalis 16,5 miljoni euroni kolmandas.

Kui renditööjõuga seotud seadusemuudatused peaksid lähiajal jõudma valitsusse, siis keskmise palga nõude asjus hakatakse alles jaanuaris asja „eri võimaluste välja selgitamiseks” analüüsima.

Renditööjõu puhul peaks välismaalaste seadusesse jõudma muudatus, millega näiteks Poola ettevõttel, kes Ukraina tööjõudu Eestisse vahendab, tekib kohustus end Eestis registreerida. Mitteresidendist tööandjana peab ta oma ukrainlastest renditööjõu kandma siinsesse töötamise registrisse. Ühtlasi peab Poola ettevõte pidama töötajate töötasult kinni tulumaksu ja vajaduse korral tasuma ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksed.