Valitsus alustas pensioni teise samba ümberkorraldustega, mis mõjutab Eestis 740 000 inimest

 (382)
Lisatud eelnõu dokumendid täismahus!
Martin Helme pressikonverents
Martin HelmeFoto: Madis Veltman

Pikisilmi oodatud pensionireformi seaduseelnõu on valmis, mille arhitektideks valitsuskoalitsiooni esindajad ja reformi ettevalmistamist koordineerinud töörühm koosseisus Martin Helme, Tanel Kiik, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder. Eelnõu läheb nüüd ministeeriumite kooskõlastusringile, aga ettepanekuid oodatakse kõigilt, kes kaasa rääkida tahavad, teatas rahandusministeerium.

„Pärast muudatuste jõustumist teine sammas enam kohustuslik pole – see on vaid üks valik pensioniks vara koguda. Igaüks saab edaspidi ise otsustada, kas soovib koguda ja investeerida iseseisvalt või jätta see töö edasi pensionifondide kanda. Peamine on oma valik hoolikalt läbi mõelda, et pensionipõlves ei tabaks inimest ebameeldiv üllatus oodatust väiksema sissetuleku näol,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

„Teise samba vabatahtlikuks muutmine mõjutab ka fondide omavahelist konkurentsi ja toob loodetavasti turule senisest paremate tingimustega fondid,“ lisas rahandusminister. „Inimesed, kes on juba teise sambaga liitunud ja soovivad pensioni kogumist senisel viisil lihtsalt jätkata, selleks eraldi avaldust esitama ei pea. Nende jaoks toimib kõik edasi nagu seni.“

Detailset eelnõu seletuskirja saab lugeda SIIT.

Seotud lood:

Muudatuste jõustudes muutuks teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Tekib juurde ka võimalus sambasse sissemaksed peatada, kuid jätta kogutud raha sinna edasi kasvama. Ise investeerida soovijatele tekib fondist lahkumisel võimalus suunata see 6 protsenti II samba raha oma pensioni investeerimiskontole.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes saaks ta muudatuste jõustudes otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Võttes teisest sambast raha välja pensionieas, oleks tulumaks tavapärasest soodsam. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustataks üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.

Taasliitumisvõimalus kümne aasta pärast

Teisest sambast lahkunutel tekiks kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või selle olemasolu korral kolmandast sambast.

Seni teise sambasse kogutud raha on kavas maksta välja kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, jaanuaris, mais ja septembris ehk samadel kuudel, kui toimub pensionifondi osakute vahetamine.

Teise sambaga on 2019. aasta septembri seisuga liitunud ligikaudu 740 000 inimest. Muudatused annaksid võimaluse teise sambaga liituda ligikaudu 100 000 inimesel, kes on tööeas, kuid pole teise sambaga liitunud.

4,5 miljardi euro saatus

Pensionifondide kogumaht oli 2019. aasta septembris 4,5 miljardit eurot. Keskmine teise sambasse kogutud summa on natuke üle 6000 euro ja mediaan umbes 4500 eurot. Teise sambasse pensionivara kogumise perioodiks on kavandatud tööd alustavale inimesele vähemalt 40 aastat. Kogumispensioni süsteem on seni kehtinud 17 aastat ja reaalselt on valdavalt kogutud sellest veelgi lühema perioodi jooksul.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.

Seaduseelnõu dokumendiga saab tutvuda SIIN.

Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, kuid rahandusministeerium ootab kommentaare ja ettepanekuid kõigilt, kes soovivad kaasa rääkida.