Valitsus andis lehmahulluse ennetamiseks raha

Valitsus eraldas teisipäeval oma reservist kaks miljonit krooni hullulehmatõve ennetamiseks ja diagnostikaks.

Valitsus otsustas teisipäevasel istungil eraldada põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevatele veterinaar- ja toiduametile 70.000 krooni (sellest töötasuks 52.600 krooni ja sotsiaalmaksuks 17.400 krooni) ning veterinaar- ja toidulaboratooriumile 1.930.000 krooni (sellest töötasuks 112.800 krooni, sotsiaalmaksuks 37.200 krooni, personalikoolituseks 50.000 krooni, materjalide soetamiseks 550.000 krooni ja laboratooriumiseadmete soetamiseks 1.180.000 krooni, et rakendada veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) kiirdiagnostikameetodeid).

Valitsuse 12. detsembri korraldusega moodustatud veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) alane ministeeriumidevaheline komisjon, mille eesmärgiks on haiguse sissetoomist ning levikut ennetav tegevus ning tõrjemeetmete väljatöötamine, on pakkunud üheks oluliseks meetmeks BSE leviku ennetamisel kaasaegse laboratoorse baasi loomist.

Praegu kasutatav analüüsimetoodika on äärmiselt töömahukas ja aeganõudev ning ei ole rahvusvaheliselt aktsepteeritav, teatas ETAle valitsuse pressibüroo.

Vastavalt komisjoni ettepanekule on planeeritud uurida 2001. aastal kiirdiagnostika meetodil 1000 riskigruppi kuuluva looma aju. 1000 analüüsi teostamiseks on põllumajandusministeeriumi arvestuste kohaselt täiendavate kulude maht 2.000.000 krooni.

Arvestades seda otsustaski valitsus reservist raha eraldamise. Peaminister Mart Laar on öelnud: “Ohutuse eest peab maksma.”

Seni pole Eestis hullulehmatõve diagnoositud.

Hirmuäratav ja rohkem ettevaatlikkusele manitsev on BSE seetõttu, et tegemist on mitte klassikalise nakkushaigusega, vaid sellisega, mille levikuteed ja areng pole lõplikult selged, on öelnud ETAle veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Kui eeldada, et võib esineda põhjuslik seos inimeste haiguse Creutzfeldt-Jacobi haiguse ja BSE vahel, siis väärib BSE erilist tähelepanu eelkõige sellega, et ta erinevalt paljudest teistest loomahaigustest ohustab inimese elu, rääkis Pärtel.

Et BSE edasikandumine pole tänaseks väga selge ning peiteaeg on pikk — 4-7 aastat, siis ei saa ka anda sajaprotsendilist garantiid, et Eestit see ei ohusta, on tõdenud Pärtel.

Oletatavalt levib BSE põhiliselt loomasöödaga, Inglismaal saigi tõbi omal ajal ilmselt sellest alguse, et hukkunud veised ja tapajäätmed kasutati jõusööda valmistamiseks, mida söödeti veistele tagasi, on selgitanud Pärtel.