Valitsus andis rohelise tule muudatustele riigi kinnisvara juhtimises

 (2)
RKASi uus juht Kati Kusmin
RKASi uus juht Kati KusminFoto: Karin Kaljuläte

Valitsus kiitis heaks riigi kinnisvara juhtimist puudutavad otsused, mille eesmärk on anda juurde otsustusvabadust riigiasutustele ja Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest. Otsused loovad selgust riigi kinnisvara rahastamisotsuste tegemisel, teatas rahandusministeerium.

„Valitud kompetentsikeskuse ehk RKAS-i mudeliga on mõistlik jätkata, kuid kompetentsikeskuse juhtimist tuleb parandada,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigi hoonete valitsemine keskselt äriühingu vormis tegutseva teenusepakkuja kaudu on ennast õigustanud - see on levinud praktika ka välisriikides.“

Valitsus soovib täpsustada RKAS-i rolli selliselt, et varade üleandmise järel ei ole riigiasutustel kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKASilt, vaid on vabadus valida teenusepakkujad turult, kui see on soodsam. RKAS-i põhiülesandeks on endiselt riigiasutuste vajadustest lähtuva optimaalseima kinnisvaralahenduse tagamine. Esiplaanil peavad olema riigi kui terviku huvid. Eesmärk on RKAS-i teenused ja hinnakujundus muuta läbipaistvamaks. Lisaks peab RKAS-lt olema võimalik tellida ka nõustamisteenuseid. Suurendatakse RKAS paindlikkust üüriteenuse pakkumisel ja rahastamisel. Riigihalduse minister RKAS-i aktsiate valitsejana võtab nimetatud muudatuste elluviimise oma tähelepanu alla.

Seotud lood:

Rahandusministeeriumi nõuniku Veronika Ilsjani sõnul vajab riigi kinnisvara rahastamisotsuste protsess suuremat paindlikkust. Seni on rahastamisotsuseid teinud valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on väike. Otsuste tegemisel puudub terviklik ülevaade riigi kinnisvara kasutusest, kuludest ja seisukorrast. „Riigi kinnisvara planeerimine ja rahastamisotsuste tegemine tehakse süsteemsemaks ja paindlikumaks. Ministeeriumid peaksid saama ise oma kinnisvarakulusid juhtida ning kokkuhoitud vahendeid kasutada, nii suureneb vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvab motivatsioon kulusid kokku hoida,“ sõnas Ilsjan.

Kinnisvaraotsuste tegemine viiakse kooskõlla tegevuspõhise finantsjuhtimise põhimõtetega. Edaspidi otsustab valitsus kinnisvarainvesteeringute mahud valitsemisalade lõikes ning vastutav minister otsustab ressursside detailsema kasutuse. Kinnisvaraotsuste puhul tähendab see, et eelarvevahendeid jagatakse ja kasutamist seiratakse kinnisvara võtmenäitajate alusel.

Kinnisvarast ülevaate saamiseks koostatakse kinnisvara juhtimiskavad, mille alusel kavandatakse varade kasutust ja korrashoidu. Kinnisvara võtmenäitajad näitavad ära esmajoones rahastamist vajavad varad, asutused, valdkonnad.