Selleks taotleb majandusminister Juhan Parts Tahkumäe radarimasti aluse ligi kahe hektari suuruse riigikaitsemaa andmist Tallinna Sadamale.

Elering vaatleb terminali asukohana mitut söeterminali ümbruses asuvat kohta, kuid eelistab terminaliga samal poolsaarel asuvat ja külgnevat ala.

„Selles kohas on juba kai, mille kasutamine gaasilaevade poolt ei sega söeterminali tegevust,” selgitas Eleringi LNG-projekti juht Janek Parkman. „Täismahus terminali rajamiseks tuleb mõnevõrra täita merepinda, sest samas asuvad väikesed lahesopikesed.”

Elering kavatseb LNG-terminali rajada kahes etapis eeldatava aastase võimsusega 0,5–3 miljonit tonni veeldatud maagaasi aastas. Väiksemamahuline osa ehitatakse Läänemerel sõitvate laevade tankimiseks, kes peavad juba mõne aasta pärast keskkonna säästmise eesmärgil õli asemel kasutusele võtma gaasikütte. Veeldatud maagaas transporditakse eriotstarbeliste tankeritega Muugale, kus see ladustatakse. Seejärel veavad erilised paakautod kütuse näiteks Rohukülla, Virtsu või Kundasse, et tankida seal peatuvaid laevu.

„Terminali esimese ehitusetapiga saame me hakata müüma gaasi samuti Tallinnale ja Harjumaale, mis moodustab 70 protsenti kogu Eesti gaasitarbimisest,” rääkis Parkman. „Kui Euroopa Komisjon toetab regionaalse LNG-terminali rajamist Eestisse, siis laiendame väikest terminali selleks vajalike suurte mahutitega.”

Elering ja Tallinna Sadam sõlmisid detsembri alguses koostöölepingu LNG-terminali rajamiseks. Asukohana kaaluti ka Paldiskit, kuid tihedama laevaliikluse ja paremini välja arendatud taristu tõttu valiti Muuga sadam.

Euroopa Liit soovib rahastada Balti riikides ühe suure regionaalse LNG-terminali rajamist, et muuta selle piirkonna nn energiasaare olukorda, kus gaasi müük on seotud üksnes Venemaa juhtiva gaasifirmaga Gazprom.

Kui varem pidasid asjatundjad majanduslikult võimalikuks Balti riikides vaid ühe LNG-terminali tekkimist, siis nüüd on nii Eesti, Läti kui ka Leedu teatanud valmisolekust rajada oma terminal Euroopa abirahast hoolimata.

LNG saadakse maagaasi jahutamisel 163 miinuskraadini, mille tulemusel väheneb gaasi ruumala rohkem kui 600 korda. Maailmas toodetakse aastas ligi 200 miljonit tonni veeldatud maagaasi, millest veerandi kasutavad ära Euroopa tarbijad.