Valitsus arutab 10 000 tallinlase maja elektripaigaldiste üleviimise uuele pingesüsteemile
„Ajalooliselt on Tallinnas veel piirkonnad, mille elektrisüsteemid on kuni 85 aastat vanad. Et vähendada pingekõikumisi, elektrikatkestusi, elektriseadmete purunemist ning suurendada kodude ohutust, on arukas vanad seadmed ja juhtmed välja vahetada. Kokku võtab üleminek kokku 12 aastat ja põhiliselt puudutab see Põhja-Tallinna ning mõne kesklinna piirkonna vanemaid maju, kus tuleb elektriliine uuendada,“ ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Minister lisas, et ümberehitustööde tegemiseks saavad korterelamute ja eramute elanikud juba praegu küsida Kredexilt toetust, mis on kuni 30 protsenti tööde maksumusest ja peaks katma suurema osa juhtmete maksumusest ning paigaldusest. Sel aastal on toetuste kogumaht 300 000 eurot.
„Täna on võrguettevõttel kohustus hoida töös paralleelselt kahte elektrivõrku, nii uut kui vana. Minnes igalpool üle kaasaegsele võrguühendusele, vähendab see kõikide Elektrilevi klientide võrguteenuse hinda ning vähendab elektrikadusid. Samuti on oluline ka ohutuse suurenemine – näiteks Tallinnas oli tulekahjude arv eelmisel aastal 456, millest umbes viiendik oli tingitud elektripaigaldise rikkest ning osa sellest ka vananenud juhtmestikust. Samuti ei saa kasutada vanades süsteemides ka rikkevoolukaitset, mis peaks inimese ohutuse tagama,“ rääkis Michal.
Elektritarbija saab võrguettevõtjalt teate, kui on valmisolek uue pingesüsteemi pakkumiseks ning seejärel on kolm aastat aega, et oma elektrisüsteemi uuendada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub 12 aasta jooksul. Majavälised tööd viib läbi Elektrilevi ning kliendid selle eest tasuma ei pea. Elektriarvesteid ei pea samuti elektritarbijad ise välja vahetama.
Vahetades aegunud süsteemi uue vastu, väheneb oluliselt elektrikatkestuste arv. Uus pingesüsteem võimaldab tarbijat varustada erinevatest alajaamadest, näiteks kui üks alajaam lülitub välja, lülitatakse tarbija teisele alajaamale.
Uus pingesüsteem võimaldab kasutada tänapäevaseid ja võimsamaid elektriseadmeid ja saab kasutada kolmefaasilisi elektriseadmeid.
Pingekõikumise probleemid vähenevad, sest uued kaabelliinid on suure ristlõikega ning võrk on ehitatud ringtoite skeemi järgi.
Uue liinipinge ja renoveeritud majasisese elektrivõrgu korral väheneb elektri- ja tuleõnnetuste oht. Tallinnas tulekahjude arv hoonetes oli eelmisel aastal 456, millest umbes viiendik on tingitud elektripaigaldise rikkest.
Vana pingesüsteem ehitati välja 1930.–1960. aastatel ja on ajalooliselt olemas ainult Tallinnas. Selliseid hooneid on hetkel 1491 (liitumispunkti) ehk 10 560 tarbijat (korterite arvu arvestades). Enamik hoonetest asub Põhja-Tallinnas, aga on ka eramud valdavalt Järvevana tee vahetus läheduses. Suuremad kortermajad asuvad ka Gonsiori, Kreutzwaldi, Raua ja Väike-Ameerika tänavatel. Täpsemat infot saab Elektrilevilt.
Tarbija kohustub tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt teate saamist. Kui näiteks teatis tuleb alles viie aasta pärast, siis sellele lisandub kolm aastat. Mõistagi võib ka kohe renoveerimisega alustada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub hiljemalt 12 aasta jooksul.
Viimastel aastatel on elektrisüsteem korrastatud keskmiselt umbes sajas hoones aastas.
Vana pingesüsteemiga piirkondades on tüüpilise 6 korteriga elamu puhul tööde hinnanguline maksumus 1500–3000 eurot. Kui näiteks arvestada tööde kogumaksumuseks maja kohta 2000 eurot, jagada see ära kuue korteri peale ja lahutada maha Kredexi toetus, on väljaminek korteri kohta umbes 230 eurot. Eramu puhul on väljaminek suurusjärgus 1000–2000 eurot. Korterisiseseid elektripaigaldisi ei pea tingimata välja vahetama, kuid paljudel juhtudel on see soovituslik.
Alates 27. aprillist 2015 on võimalik KredExist taotleda elektrisüsteemi renoveerimise toetust. Toetuse määr on kuni 30 protsenti toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Sel aastal on toetuse maht 300 000 eurot.
Võrguettevõtjal on täna kohustus hoida töös kahte paralleelvõrku, mis on ebaefektiivne ja tõstab võrgutasusid kõigile tarbijatele (kokku ca pool miljonit klienti). Vana süsteemi edasine ülalpidamine nõuaks lähiaastatel Elektrilevilt investeeringuid 22 miljoni euro ulatuses. Energiasääst vana süsteemi likvideerimisel oleks 3,2 GW/h aastas (üle 100 000 euro) ja samuti väheneb CO2 leke.
