Jaanus Piirsalu, Kristiina Tamberg
Valitsusel ei ole erilisi võimalusi Euroopa Komisjoni kehtestatud piimakeelu tõttu kannatavate piimatootjate aitamiseks, ütles eile põllumajandusminister Andres Varik.
Varik ütles Eesti Päevalehele, et valitsus saab teha ainult Euroopa Liidule (EL) järelepärimisi ja järelkontrolli Eesti piimafirmades. "Suuri võimalusi meil pole," märkis ta.
Variku sõnul otsustab ta pärast tänast kohtumist veterinaarameti peadirektori Ago Pärteliga, kas ekspordikeeldu peaks arutama ka valitsus oma homsel istungil.
"Valitsusel ei ole võimalust sekkuda, sest küsimus on teatud standardites, mida tuleb täita," ütles tundmatuks jääda sooviv kõrge riigiametnik.
Eesti piimatööstusi kontrollinud Euroopa Komisjon peatas Eesti piimatoodete ekspordi EL-i alates 1. jaanuarist. Inspektorite hinnangul ei vasta Eesti piimatööstused EL-i hügieeninõuetele.
Endine välisminister Jüri Luik ütles eile KUKU-raadios, et EL-i piimakeeld näitab Eesti riigiametite nõrkust. "Peame suutma tagama kvaliteedi, mida Euroopa Liit meilt nõuab," kinnitas Luik. "See probleem saab Eestile lähima paari aasta jooksul üheks tähtsamaks."
Variku kinnitusel ei mõjuta EL-i keeld oluliselt Eesti piimatööstusi. "See ei ole hea, kuid see pole ka katastroof," ütles minister. "Palju ohtlikum on, kui Venemaa hakkab samu nõudeid esitama. Siis on küll katastroof."
Suurem osa Eesti piimatoodete ekspordist läheb praegu Venemaale. EL-i maade osatähtsus piimaekspordis on Variku sõnul väike.
Ka Eesti suurima piimatootja ühinenud Meiereide kommertsdirektor Aivar Häelm ennustas, et EL-i piimakeeld võib vähendada eksporti muudesse riikidesse. "Pahatahtlik ostja maailmaturul võib öelda, et teil on teatud probleeme, ma eelistaks mõnda teist maad," ütles Häelm.
Eesti suurima piimatoodete eksportija ühinenud Meiereide hinnangul Euroopa Komisjoni otsus neid oluliselt ei häiri. "Euroopa Liidu riigid pole kogu maailm," ütles ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe Baltic News Service-ile. "Meil on näiteks USA, Brasiilia, Jaapani, Mehhiko, Malaisia, Singapuri ja juudi ekspordisertifikaadid." Pärgmäe ütles, et kui mitme Eesti piimatööstuste tooted pole ekspordikõlblikud, siis ei tohiks neid põhimõtteliselt ka siin müüa.
Andres Varik märkis, et EL-i eksperdid ei heitnud Eesti piimatööstusele ette piima kvaliteeti, vaid ettevõtete tehnilist seisundit. "Kombinaatidel võivad ju olla roostevabad anumad piima hoidmiseks, aga kui anumal on raudjalg all, siis see ei meeldi Euroopa Liidule," lausus Varik.
EL-i inspektorid soovitasid raportis Eestil mitte taotleda uut kontrollmissiooni enne, kui puudused on kõrvaldatud.
Veterinaarameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et juhul kui piimatööstused saavad ümberkorraldustega lõpule, võib väljaveoloa tagasi saada kahe-kolme kuu jooksul. See tähendab, et piimatoodete eksport EL-i võib seiskuda vähemalt pooleks aastaks.
üldiselt hindas EL-i missioon Eesti piimatootmise olukorda ja veterinaarteenistuse töökorraldust heaks. Ka piimafarmide hügieenitingimused on inspektorite hinnangul rahuldavad. Rahuldavaks lugesid inspektorid ka toorpiima kvaliteeti.
Eelmisel aastal eksportis Eesti EL-i maadesse 14 700 tonni piimatooteid. Kokku tootis Eesti samal aastal 682 300 tonni piimatooteid, millest eksportis 55 100 tonni.
Peale piima ei saa Eestist enam EL-i viia ka võid ja juustu. Eesti võikvoot Euroopa Liitu on praegu 1650 tonni ja juustukvoot 880 tonni aastas. Samas lubab EL endiselt eksportida loomasöödaks mõeldud toodangut.
