Mullu kulutati jäämurde töödeks kokku 12,3 miljonit krooni. Seoses raha ebapiisavusega on detsembris teostatud tööde eest tasumata 1,9 miljonit krooni, teatas ETAle valitsuse pressibüroo.

2003. aasta riigieelarves eraldati veeteede ametile 7,5 miljonit krooni jäämurdetöödeks. Varasemad külmad 2002. aastal sügisel ning oodatust raskemad jääolud nõuavad planeeritust suuremate kulutuste tegemist.

Valitsus otsustas eelmisel teisipäeval toimunud kabinetinõupidamisel eraldada jäälõhkujate kütuse ostmiseks kümme miljonit krooni ja hiljem võtta kasutusele stabiliseerimise reserv.

Jäämurdjate rentimiseks vajalik summa võetakse tõenäoliselt stabiliseerimise reservist. Kuna see nõuab lisaeelarvet ja Riigikogu otsust, siis asjade kiirendamiseks võetakse valitsuse pressinõunik Hanna Hinrikuse sõnul esialgu vajalik summa Tallinna Sadama 2002. aasta dividendide arvelt. Hinrikuse sõnul tehakse seda arvestusega, et pärast Riigikogus lisaeelarve kinnitamist tuleb see summa tagastada dividendideks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissoni sõnul on valitsus valmis seoses raskete jääoludega eraldama jäämurdjate rentimiseks täiendavat raha. Tõnissoni sõnul võib jäälõhkujate rentimine ja nende kasutamine minna maksma kuni sada miljonit krooni. Valitsuse reservis on kogu aastaks ainult 50 miljonit krooni ning sellest ei piisaks jäämurdjate muretsemiseks.

Tõnisson eelmisel nädalal ajakirjanikele, et spetsialistide hinnangul võib praeguste jääoludega minna jäälõhkujat vaja ligi viis kuud. Ta lisas, et rüsijää võib olla Soome lahel kuni aprilli lõpuni ja sel ajal tuleb ka jäälõhkujaid kasutada.

Hinrikus ütles, et kui jäämurdjad tuleb rentida kolmeks kuuks, siis peab lepingus olema ka säte, et olenevalt olukorrast saab lepingu ka varem lõpetada.