Peaminister Andrus Ansipi pressiesindaja ütles Äripäevale, et nädalavahetusel ei aruta Euroopa Ülemkogu riikide fondile antud garantiide suurendamist.

Spekulatsioonid EFSF-i mahu suurendamise kohta finantsvõimenduse kaudu on tekitanud küsimuse, kas riigid peavad oma garantiisid EFSF-ile suurendama, kirjutab ajaleht Äripäev neljapäeval.

Kuid EFSF-i mahu suurendamine finantsvõimenduse kaudu ei tähendavat lehe teatel seda, et fondi omanikest riigid peaksid laenamise või garantiide kaudu oma panust suurendama.

Praeguste plaanide järgi ei panda EFSF-i võimendatavate garantiide mahtu paika, vaid selle üle otsustatakse igal üksikul juhul eraldi, kirjutas leht. Liikmesriikide üldine seisukoht on lehe teatel see, et EFSF peab jääma paindlikuks, kindlustatav kaoprotsent hakkab sõltuma riigist, võlakirjade tähtajast ja turuseisust.

Kuna nüüdseks on selge, et EFSF-i esialgsest mahust ei piisa, on kavas suurt osa EFSF-ist kasutada nn osaliseks kaskokindlustuseks, mis garanteeriks riigivõlakirju ostnud investoritele 20–30 protsenti kaotustest. Sellega suureneks võlakirjade maht, mida euroriigid EFSF-i garantiiga väljastada saavad. 100 miljardi euroga suudaks EFSF garanteerida 300–500 miljardi euro finantseerimise näiteks Hispaaniale või Itaaliale. EFSF vastutaks ainult 20 miljardi euro eest, ülejäänud risk jääks investorite kanda.

Nädalavahetuseks plaanitud euroala valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumise otsuste projektid pole veel valmis, kirjutab Eesti Ekspress. "Brüsselis kinnitatakse Kreeka osalist pankrotti," kirjutab ajaleht. Juuliga võrreldes on lehe teatel erinevus selles, et toona olid erainvestorid valmis maha kandma 21 protsenti võlakirjade põhisosast, siis nüüd nõuavad poliitikud 50 protsenti. Mahakirjutamine peaks lehe teatel sündima võlakirjade pikendamisega 30 aasta võrra.

Euroala pankade natsionaliseerimine on lehe hinnangul reaalne tulevikustsenaarium. Pankade tarvis antavaid EFSF-i laene saab Eesti valitsus anda pärast riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu.

"Pole võimalik, et neid programme käsitletakase täiskogul, sest sageli tuleb otsus langetada vaid 48 tunni jooksul ja spekulandid ei tohi ette aimata, mis tuleb," ütles riigikogu liige Aivar Sõerd.