Muudatusettepaneku lubada väikesaarte kaluritel püüda ka vähema võrkude arvuga esitasid riigikogu liikmed Tarmo Kõuts, Trivimi Velliste, Mark Soosaar ja Imre Sooäär. “Keskkonnaministeerium nõustub selle ettepanekuga, sest väikesaartel on kalapüügi kõrval vähe võimalusi muud tööd leida,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Tänavu jaanuaris jõustunud kalapüügiseaduse muudatus kehtestab kutselistele kaluritele nakke- ja raamvõrkude kasutamise alampiiriks 10 võrku kaluri kohta. “Taoline muudatus on tingitud ennekõike Eesti rannikumere kalavarude madalseisust, kuid ka vajadusest piirata ebaseaduslikku kalapüüki ja turustamist,” selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.

“Teadlased on soovitanud vähendada nakkevõrkudega püüdmist lausa poole võrra. Selleks, et võrgupüügikoormust vähendada, lepitigi kalureid esindavate liitude, teadlaste ja kalandusadministratsiooni aruteludel kokku 10 võrgu piirangu seadustamises.”

Praeguses olukorras on kalurite arv ülepaisutatud ega vasta kasutada olevale kalavarule, mistõttu iga üksiku kaluri sissetulek kalapüügist on väike. Kaks kolmandikku rannakaluritest teenib juba praegu enamiku oma sissetulekust muu tööga kui kalapüük.

“Väikesaarte kaluritel on aga tegevusalade valik piiratud, ka tähendab kalapüük näiteks Kihnu ja Manija traditsioonilist elulaadi. Valitsuselt heakskiidu saanud seadusemuudatus võimaldab väikesaarte kaluritele anda püügilube õigusega kasutada viit või enamat võrku,” täpsustas Soome.

Lõpliku sõna kalapüügiseaduse muudatuse asjus ütleb riigikogu.