Elektrituru seaduse eelnõu regulatsioon loob võimaluse taastuvenergia statistikakaubanduseks nende Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes ise ei suuda tähtajaks taastuvenergia eesmärke täita, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eesti on oma üldise taastuvenergia eesmärgi juba täitnud ja seega on Eestil võimalik oma eesmärke ületavat taastuvenergia statistikat müüa teistele riikidele, seisab valitsuse teates.

Statistikakaubanduse eest maksavad need riigid, kes statistikat ostavad ning Eesti tarbija selle eest ei tasu. Selleks vajalikku tooret saab Eestist, eeskätt metsatöötlemisel üle jääva metsahakkena või väheväärtusliku puiduna ning selle säästlik kasutus loob metsanduses uusi töökohti – nii näiteks 1 miljoni tihumeetri raiemahu suurendamisel luuakse metsanduses uuringute kohaselt üle 2300 uue töökoha.

Samuti on Eesti riigisiseselt seadnud kehtiva taastuvenergia tegevuskava järgi eesmärgiks toota 2020. aastaks 17,6 protsenti tarbitavast elektrienergiast taastuvatest allikatest.

Eelmisel aastal toodeti Eestis taastuvatest allikatest 16,7 protsenti elektrist. Eesti eesmärgi täitmisest puudujääva taastuvenergia tootmiseks kuulutab majandus- ja taristuminister pärast elektrituruseaduse jõustumist välja vähempakkumise tootjatele.

Eelnõu vastuvõtmine tähendab seda, et olemasolev toetusskeem ajas väheneb ja asemele tuleb vähempakkumistelt ostetud taastuvenergia. See omakorda tagab tarbijatele vähima kulu taastuvenergia eest.