Valitsus kavandab kõigi aegade suurimat laenu

Riigi rahandusjuhid tahavad veel tänavu laenata ühekorraga 1,5-2,3 miljardit krooni kas võlakirjade või sündikaatlaenu abil, et maksta vanu võlgu ja tasuda radarihanke ning teeremondi arveid.

Rahandusministeeriumi koostatud laenukava variante arutavad Mart Laari ministrid järgmisel teisipäeval kabinetinõupidamisel.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Margus Uudami sõnul on plaanitava laenu soovitav tagasimakseaeg viis aastat. Seni küsitud, veel mitte siduvate eri pakkumiste alusel loodab ministeerium riigi poolt makstava aastaintressi jäämist alla 5,5 protsendi.

“See tähendaks 1,0-1,5 protsenti meie praegustest Saksa marga laenudest soodsamat taset,” sõnas Uudam Postimehele. Laenuvõtmise täpne aeg on veel lahtine ning tegelik intress sõltub muu hulgas rahaturgude hetkeseisust.

Eurodes võetavast laenust kulub lõviosa igal juhul vanade, kas siis kallimate või riigi seisukohalt praegu ebasoodsas vääringus — USA dollarites või Jaapani jeenides — võetud laenude ennetähtaegseks tagastamiseks.

Neil põhjustel refinantseerimist vajavaid laene on Eestil Uudami sõnul umbes 90 miljoni euro eest, sel ajal kui väikseim arutuse all olev laenusumma on töövariantides 100 miljonit eurot ja suurim 150 miljonit. “Mitmeid olemasolevaid laenukavasid saab ühte projekti kokku panna,” nentis ta.

Sündikaatlaenu ja võlakirjaemissiooni kõrval jättis rahandusministeerium kõrvale kolmanda töövariandi — pidada kõnelusi laenuintresside alandamise üle Eesti praeguste võlausaldajatega, sest Uudami sõnutsi osutus “laenuandjate paindlikkus intresside alandamisel ääretult madalaks”.

Lisaks vanade laenude äramaksmisele tuleb laenukavasse lülitada umbes 250 miljonit krooni maksva õhukaitse kaugvaatlusradari ostmine, mille tarnib Eestile USA relvatööstuskontsern Lockheed-Martin.

Rahandusministeerium alles täpsustab, millises osas on mõistlik rahastada samast laenust riigil eesseisvaid ulatuslikke teeremondi kavu.

Uudami sõnutsi ei ole ministeeriumil kindlat eelistust võlakirjade väljalaskmise või sündikaatlaenu võtmise vahel, kuid kõige olulisem argument valiku tegemisel on kindlasti hind.

Avalikke võlakirjaemissioone pole Eesti riik varem korraldanud.

Hansabank Marketsi võlaturgude osakonna juht Ülo Kallas ütles, et riigi laenuvõtmiskava on põhimõtteliselt mõistlik ja sellega on isegi ülearu viivitatud.

Ida-Euroopa võlakirjaturgudel on Eesti emissiooni kaua oodatud ning intressi vähempakkumisel võivad korraldajaks soovijad seda küllalt madalaks ajada. “Valitsus asub tugeval jõupositsioonil,” hindas Kallas soodsaks riigi võimalusi laenuraha kätte saada.

Valitsuse laenuplaani peab heaks kiitma ka Riigikogu.