Valitsus kiitis 2008. aasta eelarve heaks
Riigieelarve ülejäägiks on planeeritud 2,7 miljardit ning eelarve eelnõu on koostatud arvestusega, et valitsussektori ülejääk oleks 2008. aastal 1,3 protsenti SKPst ehk 3,6 miljardit krooni. See ületab oluliselt kevadel riigi eelarvestrateegias heaks kiidetud ülejäägieesmärki.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et järgmise aasta eelarve peamised eesmärgid võib üsna lihtsate sõnadega kokku võtta. “Me tahame, et eesti inimene tunneks ennast oma riigis igal pool hästi ja turvaliselt, saaks korralikku haridust, arstiabi ja palka ning teaks, et riik ei jäta teda hädas üksi,” rääkis minister. “Et eesti inimeste jaoks eluliselt olulistel ametikohtadel töötaksid oma ala professionaalid, toob eelarve märkimisväärse palgalisa näiteks politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja vangivalvuritele. Ka aitame kohalikel omavalitsustel lasteaiaõpetajatele väärilist töötasu maksta.”
Enim — 9,7 miljardit krooni — kasvab 2008. aastal sotsiaalministeeriumi eelarve. “See toob kaasa nii pikeneva vanemahüvitise perioodi, kasvavad pensionid ja toetused, paremad võimalused haiglavõrgu edendamiseks, rohkem HIV/AIDS ravimeid, kõrgemad palgad lastekodude töötajatele, tõhusama narkoennetuse ja palju muudki Eesti ühiskonna jaoks hädavajalikku,” kommenteeris Padar. “Kokku moodustab sotsiaalministeeriumi eelarve tuleva aasta eelarvest üle 40 protsendi.”
Suurimaks kuluks tuleval aastal on pensionid, mille maksmiseks kulub 17,7 miljardit krooni. “Valitsus otsustas muuta pensionide arvutamise loogikat selliselt, et keskmine vanaduspension kahekordistub nelja aasta jooksul. Tuleval aastal kerkib keskmine vanaduspension 22 protsendi võrra 4581 kroonini,” selgitas minister.
“Üks suurimatest eelarvekasvudest ootab 2008. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi. Suur osa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2,4 miljardi kroonisest eelarvekasvust on suunatud teedehoidu, et Eestis oleks turvalisem liigelda,” rääkis Padar.
Samuti heakskiidu saanud 2007. aasta lisaeelarve tulude mahuks on 6,2 miljardit krooni, kulude mahuks on 2,7 miljardit krooni ja reservidesse on plaanis suunata 3,5 miljardit krooni.
”Enamus lisaeelarve kuludest on järgmise aasta kulud, mis on otsustatud ära teha juba tänavu, kuna tegu on asjadega, millega tuleks alustada kiiresti. Suurimateks planeeritavateks projektideks lisaeelarves on saatkonnahoonete ostud; kaitseministeeriumi rahvusvahelised hanked; haiglate investeeringud; Tartu Ülikooli keemiahoone remont; päästetehnika, jäämurdja ja piirivalve helikopteri soetamine.”
