Valitsus kiitis heaks ELi karmimad nõuded pankadele

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis toob muuhulgas pankadele senisest karmimad kapitalinõuded. Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu põhineb ELi õigusaktidel, mis omakorda tuginevad rahvusvahelistel panganduse standarditel, nn Baseli reeglitel.

Eestis tegutsevatele pankadele ei avalda uus regulatsioon
tõenäoliselt nii märkimisväärset mõju kui Euroopa suurematele
panganduskontsernidele, sest siin tegutsevad pangad on juba hoidnud
tunduvalt rohkem kapitali kui normid ette näevad, teatas rahandusministeerium.

Kui pankadele uus regulatsioon suurt mõju ei avalda, siis uusi laene võtvaid kliente võib varasemate ennustuste järgi oodata intressitõus.

Üks peamisi põhjuseid, miks vastavad aktid välja töötati, on 2008. aastal maailma tabanud finantskriis, mis tõi välja finantssektori rahastamise ja kontrolli puudujäägid. Uued nõuded peaksid aitama vältida sellise ulatusega kriisi kordumist ja probleemide lahendamiseks maksumaksja raha kasutamist.

Eelnõuga nähakse ette, et pangad ja investeerimisühingud peavad hoidma senisest rohkem kvaliteetset kapitali ja looma täiendavaid puhvreid. See tähendab, et pangad peavad hoidma võimalike kahjumite katmiseks lisareserve, mis piirab kasumi väljavõtmist panga omanike poolt ja suurendab omanike vastutust.

Panga juhtimisorganitele kehtestatakse rangemad nõuded. Täpsustatakse nõudeid juhatuse ja nõukogu koosseisule ja pannakse paika, kuidas hinnata pangajuhtide pädevust ja nende töö tulemuslikkust eelkõige riskide juhtimisel. Lisaks sätestatakse, et panga juhtorganite koosseis peab olema panga juhtimiseks piisavalt mitmekesine.

Eelnõuga sätestatakse senisest suurem kontroll alternatiivfondide valitsejate üle. Alternatiivfondide all peetakse eelkõige silmas riskifonde, kellele pannakse osaliselt süüks eelmise kriisi tekitamist ja selle võimendamist. Seni ei ole nende fondide üle põhjalikku järelevalvet tehtud.

Uued nõuded jõustuvad 2014. aasta alguses.