Valitsus kiitis heaks põlevkivi arengukava eelmise perioodi lõpparuande. Põlevkivitööstuse mõju keskkonnale on vähenenud

 (2)
Rikastusvabriku avamine Kohtla-Nõmmel
põlevkiviFoto: Kaido Einama

Valitsus kiitis heaks põlevkivi arengukava eelmise perioodi lõpparuande, milles on kokku võetud Eesti põlevkivisektoris aastatel 2008-2015 toimunud tegevused ja arengusuunad põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel, teatas keskkonnaministeerium.

Põlevkivivaldkonna strateegiliseks juhtimiseks 2008. aastal Riigikogus esmakordselt kinnitatud arengukavas sõnastati riigi huvina Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul pidas arengukava küllaltki hästi vastu perioodi jooksul toimunud suurtele muudatustele, nagu elektrituru avanemine ning EstLink1 ja EstLink2 väljaehitamine, ja kestis ettenähtud aja lõpuni.

„Täidetud on arengukava esimene strateegiline eesmärk tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Samuti tehti suuri investeeringuid sektori keskkonnamõju vähendamiseks, tänu millele on vähenenud saasteainete heitkogus välisõhku ja välisõhu saasteallikate arv ja astutud samme aheraine ja põlevkivituha taaskasutuse suurendamiseks,“ ütles Pomerants.

Seotud lood:

Perioodi jooksul suurenes põlevkiviõli tööstuse efektiivsus ja perspektiivne on põlevkiviõli ning elektrienergia koostootmine. „Praeguseks on Riigikogu kinnitanud juba uue arengukava aastateks 2016-2030, milles on kesksel kohal põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine. Pariisi kliimaleppe valguses tuleb vähendada põlevkivi otsepõletamist elektri tootmiseks, seda eelkõige elektrijaamade vanades energiaplokkides. Põlevkivisektori osatähtsus majanduses saab sõltuma sellest, kui efektiivselt on võimalik toota ja turustada põlevkiviõli,“ sõnas Pomerants.

Põlevkivi arengukava meetmete mõjunäitajate analüüsi tulemused osutavad, et põlevkivitööstuse keskkonnamõju on küll ulatuslik, kuid juba saavutatud edusammude või edaspidiseks prognoositud tegevuse tulemuste põhjal on alust oodata mõju vähenemist.

Põlevkivi arengukava meetmeid rahastati arengukava kaudu kokku veidi üle 8 mln euro. Meetmete täitmiseks kavandatud tegevusi finantseeriti riigieelarvest, Keskkonnainvesteeringute keskusest ning mitmetest teadus- ja arendustööde programmidest. Suuri investeeringuid tehnoloogia arendamisse on teinud ka ettevõtted.