Lisaeelarvega vähendatakse 6,1 miljardi krooni võrra laekuvate tulude poolt ning kulude osas sisaldas see kärpeid 3,2 miljardi krooni väärtuses, ütles Päevaleht Online´ile rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.

Lisaeelarve koostamisel on arvesse võetud 2008. aasta eelarves kavandatust väiksem maksulaekumine, eelkõige käibe- ja sotsiaalmaksu osas. Samuti mõjutab tulude kogumahtu Euroopa Liidu toetuste mahu täpsustamine.

Kulusid vähendatakse lisaeelarvega 3,2 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustab 1,6 miljardit põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide plaanitud kulude kokkuhoid. Keskmiselt vähendati ministeeriumide valitsemisalade ja riigikantselei haldusala kulusid 7 protsendi võrra.

Nagu rahvas peab ka riik vähem kulutama

„Selge on see, et muutunud majandustingimustes valitsussektori eelarve tasakaalu saavutamiseks oli negatiivse lisaeelarve koostamine õige ja väga vajalik samm, ” ütles rahandusminister Ivari Padar.

Lisaeelarve tulude 6,1 miljardi kroonine vähendamine tuleneb peamiselt maksude prognoositavast alalaekumisest. „Kindlasti on majanduse head tervist silmas pidades oluline märk, et tarbimine ja laenamine on Eestis vähenenud. Samas peame aga sealjuures arvestama ka oodatust väiksema maksude laekumisega,” selgitas Padar. "Kui rahvas teeb vähem kulutusi, peab ka riik vähem kulutusi tegema," rääkis ta valitsuse pressikonverentsil.

„Eelarve kulude kokkutõmbamine oli keeruline otsus kõikide ministeeriumide jaoks. Oleme aga sealjuures lähtunud põhimõttest, et riik ei saa kokku hoida inimeste tervise, turvatunde ja hariduse arvelt,” lisas ta. „Seetõttu on väiksemas mahus kulusid kahandatud haridus-, sotsiaal-, sisejulgeoleku- ja riigikaitsevaldkonnas.”

Tänavune eelarve on teisejärguline küsimus

Padari hinnnangul on eelarvepoliitika alastel aruteludel liiga palju aega pühendatud selle aasta kärbetele, mis on tema arvates teisejärguline küsimus.

“See on teisejärguline küsimus. 2009. ja 2010. aastal peame olema valmis tegema kärpeid enam kui 9 miljardi krooi ulatuses,” rääkis ta valitsuse pressikonverentsil. “Täna on see aeg, kui peame tegema olulisi otsuseid.”

Ministri hinnangul võib eelarve liigne sültuvus tarbimiselt laekuvast käibemaksust tulevikus ohtlikuks kujuneda, mistõttu tuleks üle vaadata, kas tarbimismaksudest tulevnevate tulude proportsioon eelarves on ikka mõistlik.
Samuti mainis ta, et Eesti maksukoormus, mis moodustab SKP-st 31,1 protsenti, on suhteliselt madal ning ei võimalda elada nii nagu skandinaavialikus heaoluriigis.

“Ühelt poolt tahame hästi elada, aga teisalt on maksud madalad,” rääkis ta. Tema sõnul tehakse madalama maksukoormusega riikides selliseid kulutusi vähem.

Padar lisas, et koalitsioonipartnerid on talle teinud kibedaid etteheiteid, et mida ta üldse kolme kuu jooksul teinud on.

Lisaks moodustab 3,2 miljardi suurusest kulude ärajätmisest ligi 700 miljonit krooni maksutulude laekumise vähenemisest tingitud kulude vähenemine. See tähendab, et väiksemas mahus eraldisi suunatakse näiteks haigekassale, kogumispensionifondi, teehoidu. Lisaks mängib kulude vähendamises rolli teistest tuludest sõltuvate kulude vähendamine ligi 0,9 miljardi krooni ulatuses, mis puudutab peamiselt välistoetusi.
 
„Võin täie kindlusega öelda, et need muudatused ei mõjuta Eesti inimeste igapäevaelu. Ka edaspidi saavad inimesed kokkulepitud mahus pensioni, kvaliteetset arstiabi ning head haridust,” kinnitas minister.

Valitsuse hinnangul on lisaeelarve koostamise eesmärk jätkata riigi ranget eelarvepoliitikat, hoides eelarve tasakaalus. Ka pärast kulude kokkuhoidu on selle aasta riigieelarve ligi 11 miljardit krooni suurem kui möödunud aasta riigieelarve koos lisaeelarvega.