Valitsus kinnitas eelarvekomitee taunitud riigi eelarvestrateegia

 (12)
Valitsuse pressikonverents
Valitsuse pressikonverentsFoto: Priit Simson

Valitsus kinnitas tänasel istungil eelarvestrateegia aastataks 2018-2021, kus tulude ja kulude maht ületab nelja aasta jooksul 40 miljardit eurot.

Strateegia esitab riigi eelarvepoliitika põhisuunad, valitsuse prioriteedid ja ministeeriumide valitsemisalade rahastamiskava.

Eelarvestrateegia esitab riigi eelarvepoliitika põhisuunad, valitsuse prioriteedid ja ministeeriumide valitsemisalade rahastamiskava. Järgmisteks aastateks on valitsuse neli suurt eesmärki suurendada Eesti ühiskonna sidusust, edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu ja tugevdada Eesti julgeolekut, teatas valitsuse pressibüroo.

Riigi eelarvestrateegia sisaldab juba tehtud ja kõiki tulevasi poliitilisi suundumusi, ka selliseid tululiike, mida on alles plaanis seadustada. See on poliitika dokument, mis väljendab rahalises mõõtmes kõiki valitsuse plaane ja eesmärke, kuhu valitsus soovib jõuda.

Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk lubab kasutada 2018. ja 2019. aastal varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKTst. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu. Valitsussektor hõlmab ka kohalikke omavalitsusi, töötukassat ja haigekassat, millel on oma eelarved.

Seotud lood:

Maksustruktuur muutub järgmistel aastatel majanduskasvu suhtes sõbralikumaks, kuna tööjõumaksud langevad. Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform, mis suurendab madala ja keskmise palgaga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. Järgmisel aastal langeb efektiivne tööjõu maksumäär 0,74 protsendi võrra SKT-st.

2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aastatel 2018-2021 investeerib valitsus 2,3 miljardit eurot (sh investeeringutoetused ja investeeringud Riigi Kinnisvara ASi kaudu). Sealhulgas panustab valitsus strateegiliste investeeringute programmiga aastatel 2018-2020 kokku 315 miljonit eurot Eesti majanduse konkurentsivõimet ja Eesti kaitsevõimet parandavatesse valdkondadesse, sealhulgas majandusarengu jaoks olulisse infrastruktuuri.

Rahvaarvu kasvu toetamiseks muudetakse muu hulgas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel, toetada vanemate osalust tööturul. Selleks luuakse vanematele paindlikumad võimalused vanemapuhkusi kasutada ja hüvitisi saada. Samuti jätkab valitsus õpetajate palkade tõstmist, et tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasv.

Tervishoiu rahastamise reformiga saab tervishoid lisarahastust nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot. See aitab valitsuse kinnitusel tagada ravikindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust ning parandab ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti.

Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse panustab valitsus igal aastal vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele kaetakse Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Samuti investeeritakse kaitseinvesteeringute programmiga 2018–2020 kokku 60 miljonit eurot ja jätkatakse idapiiri ehitust.

Riigi eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.