Eelarveprojekti valdkondade lõikes suurenevad järgmisel aastal kõige enam kulutused tervishoiule (kasv ligi 507 milj. kr.) ja pensionikindlustusele (kasv 495,2 milj. kr.). Oluliselt kasvavad ka kulutused kaitsevõime tugevdamiseks ning haridusvaldkonna arendamiseks.

Selgituseks kulude juurde

Riigieelarve eelnõus 2002. a. on kulude kasvu peamisteks põhjusteks järgmised muudatused (võrreldes 2001.a. riigieelarvega):

Riigikaitse osas kasvavad kulud eelkõige erivarustuse soetamiseks ning investeeringuteks.

Haridusvaldkonnas tuleneb kulutuste kasv õpetajate palgatõusust (vahendid ettenähtud kohalike omavalituste toetusfondis, ligi 250 mln krooni), teaduse finantseerimise suurenemisest (kasv 13 milj. kr), ja ülikoolidega seotud kulude kasvust (kõrgharidusreform 15 milj. kr, õppetoetuste süsteemi arendamine 45 milj. kr, investeeringud ülikoolidele).

Sotsiaalvaldkond: pensionide kasv (seoses pensionide indekseerimisega alates 1.04.2002), puuetega inimeste toetused, teise lapse toetus 300-le kroonile kuus (täna 225 krooni). Kulud tervishoiule suurenevad 2002.a. ligikaudu 500 milj. krooni võrra, seoses sotsiaalmaksu prognoosiga.

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas kasvavad eraldised avalik-õiguslikule ringhäälingule, muuseumidele, kontsertorganisatsioonidele, teatritele, samuti suurenevad investeeringud ja tõusevad kultuuritöötajate palgad.

Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalas kasvavad investeeringud teede ehituseks ja renoveerimiseks ning transpordi dotatsioonid.

Kasvavad toetused ettevõtluse arendamiseks läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning põllumajanduse ja maaelu arendamise toetused (kasv 79,1 milj. krooni). Lisaks kasvavad põllumajanduse valdkonnas investeeringud 25,6 milj. krooni võrra, seoses loomsete jäätmete käitlemise süsteemi rajamisega.

Lisaks on 2002. aastal planeeritud palgatõus politseinikele, päästetöötajatele, kohtunikele ning vangla-, tolli- ja maksuametnikele.

Riigieelarve tuludest

Koos 2002. a. riigieelarve eelnõuga kiitis Vabariigi Valitsus heaks maksuseaduste muudatused (tulu- ja sotsiaalmaksuseadus, riigilõivuseadus ja tubakaaktsiisi seadus), mis puudutavad järgmise aasta riigieelarve tulusid. Vastavad põhimõttelised otsused langetati eelmise nädala kabinetinõupidamisel.

Formaalselt jäi teisipäevasel istungil kinnitamata hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu, mis on valitsuse istungi päevakorras järgmisel teisipäeval. Eeldusel, et Vabariigi Valitsus ei muuda oma esialgaset seisukohta hasartmänge puudutavate maksumäärade tõstmise osas, lisanduks sellega 2002.a. riigieelarve eelnõu nii tulude kui kulude poolele veel peaaegu 53 miljonit krooni.

Teisipäeval langetas valitsus kaks täiendavat otsust, mis puudutavad järgmise aasta riigieelarve tulusid - müüa täiendavalt riigi vara 50 miljoni krooni väärtuses ning lisameetmete rakendamisega maksude administreerimisel. Rahandusministri ettepanekul rakendub järgmisest aastast Maksu- ja Tolliameti tulemuspalga uus süsteem, mille põhjal ettekirjutustelt täiendavalt laekunud summadest suunatakse kuni 20% ametite tulemustasu fondi.

Selgitus riigi tulusid puudutavatele otsustele (väljavõte Rahandusministeeriumi 11.09.2001 pressiteatest)

1. Hüvitusfondi vabade vahendite kasutamine - Hüvitusfondi likviidsete varade maht, mida 2002.a. jooksul on võimalik kasutusele võtta ilma fondi obligatsioonide lunastamisvõimet kahjustamata, ulatub 700 miljoni kroonini. Hüvitusfondi põhitegevuseks mittetarvilik likviidne vara on kavas võtta kasutusele 2002.a. riigieelarves ning finantseerida selle arvelt ühekordseid projekte ja investeeringuid.

2. Varalt saadava tulu suurendamine - sisaldab esialgu kavandatust suuremat dividenditulu AS-ilt Tallinna Sadam (lisaks 100 milj. kr.), AS-ilt Eesti Telekom (lisaks 37,5 milj. kr.), AS-lit Eesti Post (lisaks 23 milj. kr.), Lennuliiklusteeninduse AS-ilt (lisaks 15,4 milj. kr.). Eesti Panga kasumist prognoositav eraldis riigieelarvesse on 50 milj. krooni.

3. ID-kaartide projektiga seonduvate riigilõivude tõstmine - tulu prognoosimisel on lähtutud Siseministeeriumi ettepanekust, mille kohaselt riigilõiv elektroonilise isikutunnistuse väljastamisel saaks olema 150 krooni ning passi väljastamisel 350 krooni. Laekumised suurenevad kokku ligi 63 miljonit krooni, mis on samas suurusjärgus ID-kaartide projekti rakendamise kuludega järgmisel aastal.

4. Muudatused dividendide maksustamisel - vastavalt kavandatavale tulumaksuseaduse muudatusele kuuluksid alates 2002.a. algusest maksustamisele dividendimaksed Eesti ettevõtete vahel. Dividendide topeltmaksustamise vältimiseks saab äriühing saadud dividende omakorda edasi makstes arvesse võtta juba tasutud tulumaksu. Kehtiv dividendide maksustamise põhimõte, mille kohaselt maksukohustus kasumi jaotamisel sõltub ettevõtte omanikustruktuurist on saanud terava kriitika osaliseks nii välisinvestorite kui ka teiste riikide poolt. Nimetatud muudatus tugevdaks Eesti positsiooni vaidlustes riikidega, kellega meil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud ning kindlustaks tulumaksuseaduse peamise printsiibi, kasumi maksustamise edasilükkamise, säilimise. Dividendide maksustamispõhimõtete muutmine toob 2002.a. riigieelarvesse lisatulu eeldatavasti suurusjärgus 50 milj. krooni.

5. Erisoodustus ametiautodelt ning isikliku sõiduki kasutamise hüvitis - võttes arvesse, et tänane ametiauto isiklikuks tarbeks kasutamisel aluseks võetav 500 kroonine erisoodustuse hind jääb selgelt alla eeldatavale keskmisele tegelikule sõiduki isiklike sõitudega seotud kulule, on 2002.aasta algusest kavas nimetatud piirnorm tõsta 1000 kroonini. Samal põhjusel tuleks suurendada ka maksuvaba hüvitise piirmäära, mida võib maksta töötajale isikliku sõiduki kasutamise eest ametisõitudeks.

6. Tubakaaktsiisi määra tõstmine alates 01.07.2002 - Eesti taotleb tubakaaktsiisi määrade tõstmisel Euroopa Liidult üleminekuperioodi kuni aastani 2010. Ka aktsiisimäärade järkjärguline tõus eeldab aga keskmiselt 1 kroonist maksutõusu igal aastal. Sellest lähtuvalt on kavas 2002.a. 1. juulist tõsta tubakaaktsiisi fikseeritud osa 3 krooni ja 50 sendini (täna 3 krooni) ning hinnast sõltuv komponent 23%-ni (täna 21%).