Eelnõu eesmärk on vähendada turule toodavate pakendite koguseid ja suunata tootjaid ning maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit.

„Praeguse seaduse kohaselt on pakendiaktsiisi fookus suunatud tagajärgedele ehk pakendite taaskasutamisele, mitte aga probleemi ehk pakendimassi vähendamisele, seal hulgas ülepakendamise vähendamisele. Hetkel kehtival pakendiaktsiisi seadusel on pigem keskkonda reguleeriv eesmärk, mille täitmise kvaliteeti ei saa aga pidada rahuldavaks. Pakendiaktsiisi fiskaalne eesmärk ehk riigieelarvesse tulu toomine sisuliselt puudub,“ ütles rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.

„Aastail 2010-2014 on turule toodud pakendite kogus kasvanud 40%. 2014. aastal tarbiti Eestis inimese kohta 170 kg pakendit aastas. Selle järgi on oleme pakendi tarbimise poolest Euroopa Liidus kuuendal kohal. Ehk Eestis tarbitakse pakendit tunduvalt enam kui seda võiks arvata ostujõu ning teiste tarbimisnäitajate võrdluses.“

Kehtivas regulatsioonis nähakse puudusi, mis on seotud pakendite turule toomise üle arvestuse pidamisega, muuhulgas ka maksukohustuse tekkimise ja sellest vabastamisega, pakendi taaskasutamise korrektse kajastamise ja aruandlusega ning osaliselt puudulikust aruandlusest ja maksuhalduse läbipaistmatusest tingitud ebaefektiivse järelevalvega. Riik kulutab pakendiaktsiisi haldamisele kahe suurusjärgu võrra suurema summa, kui keskmiselt.

Pakendiaktsiis rakenduks eelnõu kohaselt pakendiettevõttele pakendatud kauba Eestis turule laskmisel, teisest liikmesriigist soetamisel ja importimisel kui seda müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse omatarbeks kasutusse. Kaubaeksporti muudatus ei puuduta ja Eesti eksportiva tööstuse konkurentsivõime säilib. Jätkuvalt kehtib aktsiis juhul, kui ei täideta Eestis turule lastud pakendi taaskasutamise kohustusi.

Eelnõuga muudetakse turule toodud pakendi andmete esitamise korda

Pakendiettevõtjad esitavad turule toodud pakendi kohta andmed Pakendiregistrile, kus need on kättesaadavad maksu- ja tolliametile ning taaskasutusorganisatsioonidele. Pakendiettevõtja ei esita enam turule toodud pakendi kohta andmeid otse taaskasutusorganisatsioonile.

Deklareerimise lihtsustamiseks hakkab pakendiregistri ja e-maksuameti andmete vahetus toimuma üle X-tee. Luuakse võimalus, et ettevõtja ei pea maksu- ja tolliametile eraldi pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitama, vaid maksuhaldur saab andmed keskkonnaagentuuri hallatavast pakendiregistrist, mille alusel luuakse eeltäidetud aktsiisideklaratsioon. Maksude maksmine muutub lihtsamaks.

Uuendusena jääb keskkonnasõbralikkuse edendamiseks aktsiisi alt välja ökomärgisega kaubapakend. Välja jääb ka korduskasutuspakend.Prognooside kohaselt on pakendiaktsiisi eelarvemõju 2018. aastal umbes 15 miljonit eurot.

Prognooside kohaselt on pakendiaktsiisi eelarvemõju 2018. aastal umbes 15 miljonit eurot. Seaduseelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on kategooriliselt pakendimaksu vastu

Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit, keemiatööstuse liit, karastusjookide tootjate liit ning õlletootjate liit on kategooriliselt pakendi turule toomise aktsiisi vastu. Nimetatud organisatsioonid on varasemalt esitanud rahandusministeeriumile hulgaliselt kommentaare, märkuseid ja ettepanekuid kavandatava pakendiaktsiisi kohta, kuid neid ei võetud eelnõu koostamisel arvesse.

"Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on jätkuvalt veendunud, et turule toomise pakendiaktsiis ei täida oma peamist eesmärki ehk ei aita vähendada turule toodava pakendi koguseid. Ettevõtjatel puudub reaalne võimalus vähendada olulisel määral pakendite koguseid, sest pakendid on juba täna optimaalsed ja/või puudub Eesti ettevõtjatel võimalus mõjutada pakendite kogust," teatasid nad pöördumises.

"Jääb arusaamatuks, kuidas on rahandusministeerium jõudnud üldse järeldusele, et Eestis tuuakse turule liiga palju pakendeid või et Eestis toimub ülepakendamine. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses ja seletuskirjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid selle probleemi olemasolu."