Valitsus kiitis eile heaks seaduseelnõu, mis võib oluliselt parandada omanikele tagastatud majades elavate üürnike olukorda ja lahendada nende probleeme.

Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõust lähtuvalt võivad üürnikud pikendada üürilepingut kolm aastat, ütles peaminister Tiit Vähi.

Ta lisas, et eelnõu kohaselt saab üürilepingut lõpetada vaid sel juhul, kui kohalik omavalitsus annab üürnikele vastu elamispinna. Ilma pinda vastu andmata saab lepingu lõpetada ainult juhul, kui üürnik on rikkunuud üürilepingut.

Kohalik omavalitsus peab andma elanikele asenduspinna ka juhul, kui üürimaja on muutunud kasutuskõlbmatuks, märkis Vähi.

Justiitsminister Paul Varul täpsustas, et üürilepingu võib lõpetada vaid juhul, kui üürnik ei täida oma kohustusi.

Justiitsministri sõnul esitab valitsus omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu Riigikogule lähipäevil, vaevalt aga jõuab parlament seaduse enne suve vastu võtta.

Korteriomanikud saavad ka maa omanikuks

Valitsus otsustas, et edaspidi tuleb anda erastatud korterite omanike kaasomandusse elumaja all olev maa ja selle juurde kuuluv teeninduskrunt.

Peaministri kinnitusel on tegemist väga põhimõttelise otsusega - kui seni erastati kortereid vallasvarana, siis nüüd muutuvad need kinnisvaraks.

Muudatus puudutab nii erastatud korteritega maju kui ka koopertiivkorterite omanikke. Väikeste kortermajade erastatud korterites elavad inimesed, kelle maja juurde kuuluv krunt on suhteliselt suur, ei saa maaomanikuks automaatselt, selgitas Vähi. Tema sõnul laienevad neile soodustused, mis on maareformi muutmise seadusega kehtestatud eramajade omanikele. Seni pole veel täpsustatud, milliste kriteeriumide alusel lugeda maja väikseks, eeldatavasti on suur maja selline, kus on üle 12 korteri, lausus Vähi.

Peaministri sõnul pole kortermajade elanikud majaaluse maa ostmisest sageli huvitatud. Valitsus lähtus seaduse muudatuse tegemisel sellest, et sellel maal ei ole teist ostjat, märkis ta.

Peaministri kinnitusel on senine korterite erastamise poliitika olnud vale. "Algusest peale oleks õige olnud korterit või ettevõtet müüa kui kinnisvara," nentis ta.

Baltic News Service