Valitsus näitas rohelist tuld kolme meretuulepargi rajamisele
Valitsus kinnitas täna hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte.
Suurimale, ligi 183 ruutkilomeetri suurusele maa-alale plaanib tuuleparki Eesti Energia. Liivi lahte, Kihnust lõunasse jäävale merealale kavandatakse 160 tuulikut kokku 1000 MW võimsusega.
Koos 380 MW võimsusega meretuulepargiga plaanib Tuuletraal OÜ luua vesiviljelustaristu, kus hakatakse kasvatama ka rannakarpe. 76 tuulikuga park on planeeritud rannikust umbes 30 kilomeetri kaugusele, ala jääb nii Saaremaast, Kihnust kui ka Pärnu maakonna mandriosast 24-30 kilomeetri kaugusele. Merekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Läänemaale, kuid taotleja kaalub ühendust ka Lätiga.
Kolmest ettevõttest kõige väiksemat, ühe tuulikuga tuuleelektrijaama Saarema lõunarannikule, plaanib Five Wind Energy OÜ. Jaam on kavandatud kaldast umbes 200 meetri kaugusele Nasva sadama lähistele. Tuuliku kõrgus maapinnast on 90 meetrit ja võimsus 4 MW. Püstitatav rajatis koosneks tehissaarest koos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tulevikus meretuuleparkidel ülekaalukas roll Eesti liikumisel kliimaneutraalsuse suunal. „Kui me tahame sammhaaval vähendada sõltuvust põlevkivielektrist, siis peame juba täna tegelema ka alternatiivide ettevalmistamisega. Mitmed uuringud on näidanud, et üks realistlikum võimalus selleks on meretuuleparkide arendamine," ütles Aas. „Kui me lisame võrrandisse biomassil töötavad koostootmisjaamad, head kaabliühendused naabritega ja hajutatud väiketootmise, siis saame hiljemalt aastal 2050 hingata veel puhtamat õhku kui täna."
„See on erakordne otsus. Eesti rannikumeres hetkel tuulikuid pole, aga me teame, et looduslikud eeldused on väga head. Meretuuleparkide eelis on väiksemad riigikaitselased piirangud kui maismaal, paremad tuuleolud võrreldes maismaaga ning vähem oluline ei ole ka asjaolu, et rannajoonest kaugel asuvad tuulikud ei häiri inimeste igapäevaelu nii suurel määral, kui senised lahendused," lisas Aas.
Juhul, kui tänase otsusega algatatud menetlus lõppeb meretuuleparkide hoonestuslubade väljastamisega, kehtivad need 50 aastat. Hoonestusloa menetlused tuleb läbi viia avatuna, et oleks tagatud võimalikult laiapõhjaline inimeste kaasamine ja nende põhjendatud huvide arvestamine.
