Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et valitsus ei ole võõrtööjõu-teemaga tegelemises "niisama istunud".

"Põllumehed ütlevad, et väga keeruline olukord saabub augustis, teatavasti on tööload kehtivad 31. juulini. EL on riigipiiride avamisel oma soovitusi teinud, et kuidas võtta riiki inimesi riikidest, mis pole lubatud 14 hulgas." Ratas nentis, et põllumajanduse olukorraga tegelevad nad valitsuses edasi lähipäevil.

14 riigi suhtes võttis valitsus vastu otsuse hakata nende elanikele 6. juulist uuesti viisasid väljastama. Need riigid on Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Kanada, Montenegro, Jaapan, Uus-Meremaa, Maroko, Rwanda, Serbia, Lõuna-Korea, Tai, Tuneesia, Uruguai.

Martin Helme küsis vastu, et millisest tööjõukriisist me räägime, viidates 50 000 töötule Eestis. "Kevadel tehti seadusemuudatusega erand välistööjõule, pikendades nende töölubasid, siis kolm kuud on olnud ettevõtjatel aega kohaneda. Kui kolme kuuga ei suuda tööjõudu leida, siis ma arvan, et pole lihtsalt piisavalt püütud. Tervise seisukohalt pole Ukraina turvaline riik, naaberriikidesse vaadates näeme, et inimesi sureb nagu kärbseid! Tervise argument pole kuhugi kadunud, see on sama kaalukas nagu enne.

Aga teine argument on laiem küsimus tööjõupoliitikast - kas me arvame, et ettevõtjad peavad ka kohanema ja pakkuma tööd ka Eesti inimestele või jätkama endale mugava ja soodsa majandusmudeliga, mis töötab majanduskasvu vastu," küsis Helme.

Välisminister Urmas Reinsalu viitas siiski võimalusele, et ehk oleks mõistlik leida lahendus sellele, et inimesi ei peaks hakkama Eestist välja saatma - riikidesse, kus viirusesse nakatumine on tõenäolisem kui siin. "Siin ei saa kuidagi asja põhjendada rahvatervisega ja ratsionaalne oleks otsida lahendust." Reinsalu lisas, et hädavajaliku rände puhul on omad reeglid paika pandud ja need puudutavad ka hooajatöölisi - mõistlik oleks neid ka meil rakendada.

Kas pikendada siis hooajatööliste töölubasid, mis lõpeks 1. juulil, 31. detsembrini nagu paneb ette opositsioon? Jüri Ratase arvates oleks parim see, kui saaksime normaalsesse elurütmi tagasi minna, aga kui ei saa, siis lahendusi arutatakse ja analüüsitakse edasi. "Teatud leevendusi koos usaldusmeetmetega saab rakendada - kui neid on võimalik rakendada, siis see on õige. Ja seda laiemalt kui põllumajandussektori puhul."

Helme aga lisas, et neil pole mingit kavatsust lubasid pikendada. Reinsalu siiski rõhutas, et kolmandatest riikidest tööjõu lubamine oleks siiski mõistlik teatud tingimustel.

Tänane Maaleht kirjutab, kuidas maasikakasvatajate tööjõukriis on alles eelmäng tõelisele kriisile, mis saabub siis kui sajad Ukrainast pärit lüpsjad töölt lahkuma peavad. Neist sõltub Eestis 21 000 lehma lüpsmine.