Valitsus otsustas: edaspidi peab uute hoonete juures olema ka elektriautode laadimise võimalus

 (10)
ELEKTRIAUTO
ELEKTRIAUTOFoto: TERJE LEPP

Valitsus kinnitas täna hoonete energiatõhususe eelnõu, mille ühe olulise muudatusena peab tulevikus uusi hooneid ehitades või olemasolevaid suures mahus rekonstrueerides paigaldama neile elektriautode laadimistaristu.

„Elektrisõidukid on olulised puhtale energiale üleminekul ning nende laiem kasutuselevõtt tagab tiheda liiklusega piirkondades puhtama õhu. Selleks, et elektriautode kasutuselevõttu riigis edendada, tuleb ka luua vastavad eeldused, et inimestel oleks neid võimalikult mugav kasutada," sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Juba praegu on näiteks kaubanduskeskused ja tanklad alustanud ise vabatahtlikult parklatesse laadimistaristu paigaldamist, aga praegust pilti annab oluliselt parandada."

Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded hakkavad kehtima alates 2021. aasta kevadest kõikidele rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele juhul, kui neid on kavandatud teenindama enam kui kümme parkimiskohta. Suurtele ettevõtetele kuuluvate mitteelamute puhul tuleb juhtmetaristuga varustada vähemalt viiendik parkimiskohtadest ning paigaldada tuleb vähemalt üks laadimispunkt. Elamute puhul tuleb aga kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus paigaldada vajadusel hõlpsalt elektriauto laadimispunkt.

Seotud lood:

Olemasolevad mitteelamud, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 kohta, peavad 2025. aastaks olema varustatud vähemalt ühe laadimispunktiga ehitustegevusest sõltumata.

Aas lisas, et kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel vaid elektrisõidukite laadimistaristutest siiski ei piisa. „Eesmärkide saavutamiseks tuleb transpordi senisest laialdasemat elektrifitseerimist kombineerida ka taastuvatest allikastest pärit energia senisest laialdasema kasutuselevõtuga," lausus ta.

Energiatõhususe eelnõu on osa Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivist 2018/844. Selle ülevõtmisega toimub Eesti ehitusõiguses veelgi muudatusi, näiteks seotakse rekonstrueerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette nähtud toetusmeetmed saavutatud energiasäästuga ning sätestatakse nõuded tehnosüsteemi energiatõhususe hindamisele.

Direktiivi 2018/844 eesmärk on energiatõhususe esikohale seadmine ning taastuvenergia valdkonnas juhtpositsiooni saavutamine. EL on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega ning suurendada tarbitava taastuvenergia osa.

Praegu on liikmesriikide energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest, moodustades energiatarbest kõige suurema osa. Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50 protsendini.