Valitsuse pressikonverentsil kinnitas peaminister Jüri Ratas, et otsustati jääda oma varasema seisukoha juurde. Ta lisas, et see ei tähenda, et ettevõtjaid ei võiks teemaga edasi tegeleda. Ta viitas, et käivad ju erinevad kohtumised maakondades.

Otsus tehti vahetult enne valitsuse pressikonverentsi, mis pidi algama kell 12. Kohale jõuti circa seitse minutit hiljem. Riigihalduse minister Janek Mäggi nentis, et Est-Fori eestvedajatele ei jõutudki enne pressikonverentsi teada anda, et selline otsus tehti. Ehk nad kuulsidki sellest meedia vahendusel.

Mäggi sõnas, et varasemalt on kõik osapooled üle kuulatud. "Kõik osapooled polnud lõpetamise otsusega nõus, ennekõike Est-For, soovisid seda jätkata. Praegusel juhul aga on ka nemad tunnistanud, et Tartumaal ja Viljandimaal seda teha pole võimalik," märkis ta. Alternatiivide puhul aga on siiani palju küsimärke, kinnitas Mäggi.

Ta ütles, et riiklik huvi majandust arendada, sealhulgas rajada Eestisse kohalikul toorainel töötavaid tehaseid, ei ole kadunud, kuid selle teostamiseks on vaja leida kohalikule kogukonnale ja kogu ühiskonnale sobiv viis. "Riigi eriplaneeringu lõpetamine ettevõtjatele ust ei sulge, sest nad võivad tehase rajamiseks valida teise planeeringuliigi, näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Ilma kohalike elanike ja neid esindava omavalitsuse huvita ei saa ega tohigi Eestisse niivõrd mastaapset tehast rajada. Peamine märksõna on koostöö, milleta ei ole võimalik saavutada ei töörahu ega õigusrahu."

Valitsusel oli kaalumiseks kolm võimalust. Üks võimalus oli eriplaneeringuga edasi minna ning lasta rahandusministeeriumil välja selgitada kõik olulised asjaolud planeeringuala asendamiseks. Sellisel juhul oleks välistatud planeeringu koostamine Tartu- ja Viljandimaa piirkonnas ning see oleks asendatud võimalusel uue planeeringualaga. Teine võimalus oli senine eriplaneering lõpetada ning rahandusministeeriumil koos teiste ministeeriumidega välja selgitada kõik olulised asjaolud uue planeeringu algatamiseks seal, kus on olemas omavalitsuste nõusolek. Kolmas võimalus, mille kasuks valitsus otsustas, oli riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine täielikult lõpetada.

Vabriku vastased on eriplaneeringu algatamise asjaolu mitu korda kohtusse kaevanud, ent edu pole neid saatnud: riigikohus otsustas vähem kui kuu aega tagasi, et riigi eriplaneeringu algatamise otsuseid ei saa vaidlustada. Riigikohus täpsustas, et haldusmenetluse algatamist ja vahepealseid toiminguid lubab menetlusseadustik vaidlustada vaid erandlikel tingimustel. Need tingimused ei olnud tselluloositehase juhtumi puhul sugugi täidetud.

Riigikohus selgitas, et ehitise asukohavalik ei ole edasises planeerimismenetluses piiratud vaid planeeringu algatamise korralduses märgitava esialgse planeeringualaga (praegusel juhul Viljandi ja Tartu maakond Emajõe vahetus läheduses). Ehitise asukoht määratakse kindlaks pärast avalikku arutelu ja keskkonnamõjude väljaselgitamist.

Est-Fori plaanitava tehase vastu avaldasid suvel meelt tuhanded inimesed, avaldati kartust, et tehas solgib Emajõe vee ja ühes sellega ka Peipsi järve.