Valitsus pole suutnud oktoobrist saati otsustada, kas Kredexi kriisilaenude jagamine jätkub, ootel on 400 miljonit eurot

Kredex peatab ajutiselt erakorraliste kriisimeetmete menetlemise alates 31. detsembrist, teatas sihtasutus täna. Kredexi juhi selgituste järgi seisab asi valitsuse otsuse taga, mida oodatakse juba oktoobrist saati. Millal valitsus otsuseni jõuab, pole teada, seni peavad soodsama laenurahaga end päästa üritavad ettevõtjad lihtsalt ootama, nende seas ka näiteks Cleveron.

Kredexi juht Ivo Kuldmäe selgitas Ärilehele, et menetluse peatamise põhjuseks on Euroopa Komisjoni raammäärus, millega pikendati võimalust kriisirahade jagada veel järgmise aasta keskpaigani. See otsus tehti Brüsselis 13. oktoobril ning selle pidanuks kinnitama ka omalt poolt Eesti valitsus. Siin seda aga teha suudetud pole. Kuldmäe sõnul oli tänavu kevadise otsusega Kredexil laenude ja käendustena jagada kriisimeetmetena ca 800 miljonit eurot, millest pool on välja antud. Nüüd oodataksegi teise poole ehk ligi 400 miljoni euro kasutamiseks luba - otsus seisab juba mitu kuud valitsuse taga.

"Eks neil on piirangutega palju tegemist, eilegi teatati veel abimeetmetest jne. Meie esitasime omalt poolt taotluse kui asi päevakorda tõusis ja nüüd peame lihtsalt ootama. Veel eilegi lootsime, et ehk tuleb valitsuse istungilt otsus, aga selleni ei jõutud," nentis Kuldmäe.

Ta tõdes, et praegu võib olla "torus" kümmekond ettevõtet, kelle taotlused peatatakse. Ta kinnitas ka, et üks neist on näiteks Cleveron, kes pole saanud ei positiivset hinnangut valitsuselt laenutaotluse läbivaatamiseks ja seega pole saanud ka Kredex tega abikõlbulikkuse otsust. Meenutuseks - kui Cleveroni juht Arno Kütt eelmisel nädalal tõstatas teema, et nende taotlus on justkui külmutatud, põhjendas Kredex seda lihtsalt kommunikatsioonihäirega.

Kuni kriisilaenude ja -käenduste jagamine on peatatud, vaadatakse üle 2020. aastaks eraldatud toetuse mahud ja eesmärgid. Kredex rõhutab, et esmase positiivse otsuse saanud taotluste menetlus jätkub ka uuel aastal ning kõik tavapärased (st kriisiga mitteseotud) meetmed toimivad.

Muudatus puudutab teenuseid:

• erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks;
• erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele;
• erakorraline proportsionaalne laenukäendus uutele pangalaenudele;
• erakorraline proportsionaalne käendus riiklikult olulistele projektidele;
• erakorraline väikelaenu käendus;
• erakorraline investeerimislaen;
• erakorraline käibekapitalilaen;
• erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele;
• hoonete energiatõhususe suurendamiseks mõeldud erakorraline rekonstrueerimistoetus ja renoveerimislaen.

Alates märtsist on ettevõtjatele mõeldud erakorraliste kriisimeetmete abil sõlmitud 446 laenu- ja käenduslepingut kogusummas 339 miljonit eurot. Samal perioodil sõlmiti KredExi tavateenuste raames 268 lepingut summas 119 miljonit eurot.

Seega on KredEx alates märtsist ettevõtjatele kättesaadavaks teinud üle 458 miljoni euro.

Erakorralise rekonstrueerimistoetuse puhul on positiivne toetuse eraldamise otsus tehtud 201 korral kogusummas 52,3 miljonit eurot. Renoveerimislaenu positiivse otsuse on saanud 24 korteriühistut kogusummas 2,5 miljonit eurot.

KredEx jätkab oma tavateenuste pakkumist, olles toeks Eesti ettevõtjatele, korteriühistutele, kohalikele omavalitsustele ja elanikele.