Eesti piimatootjad on hädas, sest Venemaa seatud ekspordipiirangutega on turg kadunud. Selle asemel, et põllumeestele appi tulla, manipuleerib riik neid väitega, et kui teie raha saate, siis lapsed kannatavad. «Me eeldame, et eelarves on ka teisi ridu peale lastetoetuse, mille üle annaks mõelda,» ütles Kreegipuu. «Võib-olla pole ma nende teemadega väga kursis, aga kui vaadata, kuidas head asfalti vahetatakse väga hea asfaldi vastu, siis tekib paratamatult küsimus, kas seda tõesti vaja on.»

Euroopa Liit on Eestile jt uutele liikmesriikidele nimelt ette näinud võimaluse iga liikmesriigi eelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada. Kuna meie põllumehed saavad ELilt väikseimat otsetoetust, on lisaraha mõeldud selle kompenseerimiseks. Samuti hoidmaks ära toetuse ootamatut ja märkimisväärset vähenemist. Kreegipuu sõnul on järgmisel aastal Eesti põllumajandustootjaid võimalik riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses. Seni on oma põllumehi toetanud Läti, Leedus on asi lähiajal otsustamisel. Ainsa Balti riigina on oma põllumajandustootjad seni hätta jätnud Eesti. Põllumajandusminister Ivari Padar tõdes, et riigieelarve on üks tervik ja paratamatult tuleb teha valikuid. «Kui riigieelarvest tõsta ühele poole raha, siis see toimub millegi muu arvelt,» mainis ta.

Artikli täisteksti loe ajalehest Pealinn.