Valitsus saeb oksa, mil istub: Eesti Pank hoiatab, et teise samba reform viib selleni, et üks hetk peab riik ise suuremaid pensione maksma ja makse oluliselt tõstma

 (396)
Valitsuse pensionireformil võivad olla väga tõsised tagajärjed nii eraisikute kui kogu riigi majanduslikule hakkama saamisele.
Valitsuse pensionireformil võivad olla väga tõsised tagajärjed nii eraisikute kui kogu riigi majanduslikule hakkama saamisele.Foto: Ester Vaitmaa

Eesti Pank avaldas reedel pensionisüsteemis kavandatud muudatuste mõjuanalüüsi üksikasjalikuma teksti. Sellest selgub, et teise samba vabatahtlikuks muutumise järel võib üsna arvestatav osa eestlasi raha välja võtta. See toob kaasa hüplikkuse riigi majandusnäitajates ning pikemas plaanis tähendab, et riik ise peab suurendama esimese samba makseid. Selleks on aga vaja oluliselt makse tõsta.

Selle aasta augustis kinnitas valitsus teise pensionisamba reformi põhimõtted. Kavandatava reformiga soovitakse muuta vabatahtlikuks teise sambaga liitumine ja sealt lahkumine. Täpsemalt saaksid inimesed valida kolme variandi vahel.

Esiteks on inimestel võimalus jätkata säästude kogumist teise pensionisambasse nagu seda on seni tehtud. Teiseks on võimalik lõpetada maksete tegemine, kuid jätta kogutud vara pensionifondi alles. Kolmandaks on saab lõpetada maksete tegemine teise pensionisambasse ja võtta kogutud säästud välja.

Kindlasti tuleks sotsiaalmaksu oluliselt tõsta

Eesti Pank toob hulgale erinevatele eeldustele tuginedes valitsuse kavandatava pensionireformi pikaajalise mõju analüüsimisel välja, et kui praegune süsteem jääb kehtima, suureneb põhiprognoosi kohaselt teisest sambast makstav pension umbes 30%-ni vanaduspensionis.

Keskpank hoiatab, et mida rohkem vähendavad aga praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise pensionisambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest sambast makstavat ehk riigipensioni ja tõsta makse.

Seotud lood:

Ka tuleb arvestada, et rahvastiku vananemise tõttu on töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv tulevikus väiksem. Kõige kriitilisem hetk jõuab kätte 2060. aasta paiku, kui ühe vanaduspensionäri kohta on üksnes 1,6 töötajat – võrreldes praeguse 2,2 töötajaga.

Kui Eesti riik tahab, et esimesest sambast makstava keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka oleks ka edaspidi 40%, siis suureneks Eesti Panga prognoosis kasutatud eelduste kohaselt vanaduspensioniteks makstava summa suhe SKP-sse praeguselt veidi rohkem kui 6%-lt 2060. aastaks 8%-le.

Kui vanaduspensione rahastatakse sotsiaalmaksust, siis see sotsiaalmaksu määra osa, mis on vajalik 40% suuruse asendusmäära (keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka) hoidmiseks, suureneks praeguselt umbes 17%lt 2060. aastaks umbes 23%le. See tähendab aga tööandjatele olulist maksukoormuse kasvu, kuivõrd täna tuleb sotsiaalmaks just neilt.

Eestis väga suur väheste säästudega inimeste osakaal

Mis puudutab valitsuse plaanitava pensionireformi mõju eraisikute säästmis- ja tarbimisharjumustele, siis toob Eesti Pank välja, et kõige tõenäolisemalt lõpetavad teise pensionisamba sissemaksete tegemise ja kulutavad oma säästud ära need inimesed, kellel on suured likviidsus- ja krediidipiirangud ja vähe muid sääste.

Eesti Panga kasutatud metoodika kohaselt saab nende inimeste hulka hinnata ühe lihtsa küsimuse järgi. Nimelt näitab likviidsuspiirangut kõige selgemini küsimus, et kas vastajal oleks võimalik saada väljastpoolt leibkonda elavatelt sõpradelt või sugulastelt 5000 eurot laenu.

„Võime eeldada, et sellele küsimusele jaatavalt vastanud inimestel pole likviidsuspiiranguid. Seega pole neil motivatsiooni teise samba investeeringuid välja võtta ja ära kulutada, kui neil peaks tekkima vajadus likviidsete varade järele,” ütleb Eesti Pank. Sarnane on olukord ka krediidipiirangutega.

„Võime eeldada, et inimesed, kes vajavad krediiti, kuid ei saa seda, võivad kasutada oma teise samba investeeringuid oma krediidivajaduse rahuldamiseks,” ütleb Eesti Pank. Krediidipiirangutega inimesi määratletakse kui isikuid, kes on esitanud laenutaotluse, ent on saanud eitava vastuse, aga lisaks ka isikuid, kes ei ole taotlust esitanud, sest eeldavad, et nad ei saa laenu.

Keskpank leidis oma analüüsi tulemusel, et 62% teise sambaga liitunutest on likviidsuspiiranguga ja 11% krediidipiiranguga. Seejuures, kui vaadata nende piirangute koosesinemist, ei ole otseselt ühtegi vanuserühma, mis väga selgelt esile kerkiks.

Ka tuleb arvestada, et väikeste säästudega inimestel on suurem motivatsioon oma teise samba investeeringuid kasutada kui inimestel, kellel on rohkesti sääste. „Leidsime, et 34% teise pensionisambaga liitunutest elavad peost suhu, st nende likviidsete varade maht moodustab alla poole nende kuisest sisse-tulekust,” ütleb Eesti Pank.

Samas aga lausa 74% inimestest omab vähem likviidseid varasid kui teise samba investeeringuid, mis tähendab, et teine sammas on nende peamine finantsvara. Kõige väiksemad säästud on keskeas inimestel ja neil, kelle teise samba investeeringute väärtus on keskmine. „Seega: väheste säästude motiivist lähtuvalt on neil kõige suurem tõenäosus oma teise samba säästud ära kulutada, kui neil selline võimalus tekib,” ütleb keskpank.

Ka tuli Eesti Panga analüüsist välja, et teise sambaga mitteliitunutel on tunduvalt vähem reaalvarasid kui liitunutel ning need inimesed, kes investeerivad teise samba kaudu vabatahtlikult, investeerivad suurema tõenäosusega ka kolmanda samba kaudu.

Eesti majandusnäitajad muutuvad hüplikuks

Kuivõrd eeltoodu põhjal on üsna tõenäoline, et arvestatav hulk eestlasi võtab teise samba raha välja, on keskpank veendunud, et teise sambasse kogunenud pensionisäästude kohene kulutamine toob järgnevatel aastatel kaasa hüplikkuse Eesti majandusnäitajates.

„Algul kiireneb majanduskasv tarbimise järsu suurenemise tõttu. Kui aga pensionivara kohese väljavõtmise esialgne mõju kaob, siis majanduskasv nõrgeneb,” kirjeldab Eesti Pank mõjuanalüüsis. Teise samba mõju analüüsimiseks koostas keskpank kolm stsenaariumit. Nende kohaselt kulutatakse 2021. aastal vastavalt 10%, 20% ja 30% kogutud teise samba pensionisäästudest.

Eeldusel, et pensionifondide maht on 2020. aasta lõpul 5 miljardit eurot, tõstab teisest sambast raha väljavõtmine kinnisvara hindu, toob kaasa Eesti tootjate konkurentsivõime halvenemise – järsk nõudluse kasv tõstab kodumaiste toodete hinda rohkem kui välismaiste toodete oma – ning arvestades seda, et hinnad on allapoole jäigad, jääb konkurentsivõime kadu kestma ka neiks aastateks, kui teise sambasse kogutud raha kulutamisest tekkinud esialgne positiivne efekt on möödas.

Kui majandusse enam pensionifondidest raha ei lisandu, siis majanduskasv aeglustub. Eesti Pank märgib, et olenevalt sellest, kui suur osa kogutud rahast majandusse lisati, võib majanduskasv pärast seda ka asenduda langusega. Ka tuleb arvestada võimalusega, et nende muudatustega kaasneb majanduse märkimisväärne heitlikkus, mis võib suurendada loomulikku tööpuudust ja vähendada sellega SKP pikaajalist taset.

Loomulik tööpuudus võib suureneda näiteks siis, kui majanduse heitlikkuse tõttu liigub tööjõud esialgu sektoritesse, mis on elujõulised vaid ajutiselt, kuni inimesed veel aktiivselt oma pensionisääste kasutavad. Esialgse positiivse efekti kadumisega kaovad ka need töökohad ja inimestel võib olla keeruline uut tööd leida – nagu juhtus pärast majanduskriisi 2010. aastal, kui tööpuuduse määr tõusis kõrgele.

Keskpank rõhutab, et just valitsus ise saab eelarvepoliitika abil majanduse hüplikkust vähendada. Teise samba reformist tekkiva täiendava maksutulu säästmine aitaks vähendada esialgset kasvukiirendust, mis kaasneb pensionifondidest võetava raha kulutamisega.

„Tänu sellele oleks kasvu hilisem aeglustumine laugem,” ütleb Eesti Pank. Kui kavandatav reform ellu viiakse, aitaks majanduse hüplikkust vähendada ka pensionifondides oleva raha väljamakseperioodi pikendamine.

Ka ei saa mööda reformi mõjust finantssektori stabiilsusele. „Paljude klientide lahkumine sunniks pensionifonde muutma varade jaotust ja fondijooksu vältimiseks tuleks väljamaksed hajutada,” ütleb Eesti Pank, rõhutades, et teise samba vabatahtlikuks muutmisel tekivad küsimused, millega tuleks finantsstabiilsuse säilitamiseks tegeleda enne muudatuste jõustumist.

Näiteks toob keskpank välja, et valitsuse loodavale investeerimiskonto tehingutele tagatisfondi pensionikaitse ei laiene. „Seega peavad inimesed, kes soovivad hakata investeerima iseseisvalt pensioni investeerimiskonto kaudu, arvestama sellega, et ebakorrektseid ja kahjulikke tehinguid neile riiklikult ei hüvitata,” ütleb Eesti Pank.

Rahvusvahelised organisatsioonid on meie kehtiva süsteemiga rahul

Muuhulgas rõhutab Eesti Pank oma mõju-analüüsis, et eelmise kümnendi algul Eestis tehtud pensionireform tugines suures osas Maailmapanga analüüsile ja soovitustele. Maailmapanga hinnangul on selle süsteemi pluss see, et vastutus tagada vanaduses sissetulek jaguneb eri pensionisammaste vahel.

Teise tunnustatud pensioniteemade asjatundja, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul on pensionisüsteemi peamine eesmärk kindlustada vanaduspõlveks sissetulek. Rahvastiku vananemine on OECD hinnangul peamine risk, mis tulevikus jooksvalt rahastatavaid riiklikke pensionisüsteeme ohustab. OECD rõhutab, et jooksvalt rahastatav süsteem ja kogumispension täiendavad teineteist.

Samuti toonitab OECD, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad poliitikakujundajad selgelt mõistma, milliseid eesmärke konkreetse riigi pensionisüsteem täidab ja milliseid riske hajutab, ja milline on kogumispensioni ülesanne üldises süsteemis. Just kogumispension aitab OECD hinnangul parandada jooksvalt rahastatava süsteemi jätkusuutlikkust.

Kuigi ka OECD on hinnanud Eesti kehtivat pensionisüsteemi, on organisatsiooni ainuke etteheide, et üle tuleks vaadata pensionifondide liiga kõrged tasud Eestis ning pigem tuleks teist pensionisammas täiustada. OECD hinnangul on Eesti pensionisüsteemi peamised murekohad pensionite madal tase ja pensionifondide kesine tootlus.

Samuti on OECD kritiseerinud seda, et hiljutise majanduskriisi ajal peatas riik teise pensionisambasse maksete tegemise. Praegu Eestis kavandatava pensionisüsteemi muudatuste teemal on rahvusvahelistest organisatsioonidest sõna võtnud ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kes soovitab olla ettevaatlik.

Ei soovita teist sammast vabatahtlikuks teha

Eesti Pank ütleb analüüsi kokkuvõttes, et pensionisüsteemi muudatuste tegemisel tuleb leida vastused järgmistele küsimustele.

Kuidas tagada fondiinvestorite huvid olukorras, kus teise samba pensionifondidest raha välja võtmisel tuleb mõnel fondil tõenäoliselt müüa ka vähem likviidseid varasid, ja see võib vähendada nii fondist lahkuvate kui ka sinna jääda soovijate varade hinda? Kuidas leevendada fondiinvestoritele avalduvat negatiivset mõju, kui tulevikus tehakse tõenäoliselt suhteliselt vähem mittelikviidseid investeeringuid ja seega on oodatav tootlikkus väiksem?

Ka pakub keskpank välja omapoolsed soovitused, mille põhisõnum on üks – ennekõike ei soovita Eesti Pank kogumispensionit vabatahtlikuks teha, kuna selle tulemusena võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

Kui aga valitsus jääb oma soovile kindlaks, soovitab keskpank muudatusi enne elluviimist põhjalikumalt analüüsida ning arvestada, et läbiviidava reform võib põhjustab majanduskasvu heitlikkust.

Ka tuleb mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma ning tuleks otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba pensionifondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.