Valitsus tahab lubada miinuses riigieelarveid

 (94)
Sven Sester
Sven SesterFoto: Karli Saul

Valitsus lubas tänasel istungil rahandusministeeriumil valmistada ette riigieelarve seaduse muudatused, mis lubaksid ka miinuses eelarveid.

Valitsus toetas eelarve tasakaalu reegli muutmist, mille kohaselt riigieelarve struktuurset tasakaalu jälgitakse edaspidi pikema perioodi keskmisena, teatas rahandusministeerium.

Ministeeriumi teatel on see vajalik, et mitte jahutada majandust eelarveülejäägiga. "Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsenti SKTst aastas, et majandust elavdada. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks." Ehk teisisõnu lastakse eelarvel miinusesse minna ainult tingimusega, et järgmistel aastatel see taas plussis on.

“Soovime hoiduda sellest, et valitsus oma tegevusega majandust liigselt jahutaks vői vastupidi, buumi tagant kütaks," ütles rahandusminister Sven Sester ministeeriumi pressiteate vahendusel. “Soovime ajada tasakaalukat eelarvepoliitikat, mis lubaks teha tulevikku suunatud investeeringuid, kuid samas kohustaks puudujääke järgmistel aastatel ülejäägiga katma."

Seotud lood:

Viimastel aastatel on valitsussektori eelarve olnud ülejäägis. Tekkinud ülejääkide kuhjumisel viib valitsus majanduse käibest raha välja ja vähendab sellega majanduskasvu, märkis rahandusministeerium.

Uus tasakaalureegel on ministeeriumi teatel kooskõlas Euroopa eelarvereeglitega. "Valitsuse eesmärk on hoida kriiside puhuks piisavaid reserve. Tasakaalureegli muutused puudutaksid jõustumise järel 2018. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvet," teatas ministeerium.

Valitsus otsustas ühtlasi muuta riigieelarve seadust nii, et riigikogu saaks igal aastal riigieelarve eelnõuga koos riigi rahanduse järgmise nelja aasta kava.

"Lähtume põhimõttest, et eelarvepoliitika kujundamine peab korraga vaatama kaugemale kui üks eelarveaasta," ütles rahandusminister Sven Sester. "Samuti soovime anda riigikogule suurema rolli pikema vaatega eelarvepoliitika kujundamisel, mis seni on olnud valitsuse pärusmaa."

Heakskiidu saanud kava järgi hakkab riigieelarves näha olema varasemate ja uute otsuste mőju ühe aasta asemel nelja aasta perspektiivis. Igal aastal kohandatakse varasematel aastatel tehtud plaane muutunud asjaoludele vastavalt, teatas ministeerium.