Valitsus tegi otsuseid teise pensionisamba osas: esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest

 (311)
Valitsus tegi otsuseid teise pensionisamba osas: esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest
Foto: Tiit Blaat

Rahandusminister Martin Helme loodab, et teise samba reformiga seotud seadusaktid jõuab riigikogu menetleda juba selle aasta jooksul.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil räägiti kõige enam reformist teise pensionisamba ümberkorraldamisel, mille üle valitsus arutles tänasel istungil ning kabinetinõupidamisel.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on valitsus olulised otsused pensionisüsteemi muudatuste osas tänaseks langetanud ning tegemist on mahuka sammuna nii tehniliselt kui majanduslikult, mille mõju rahandusele on suur.

"Soovime oktoobris selle eelnõuga riigikogus alustada, eelnõu võiks aasta lõpuks olla vastu võetud, kehtima hakkaks see uue aasta algusest. Siis on ametkondadel aega pool aastat teha ettevalmistusi ja alates juulist peaksid inimesed saama hakata raha välja võtma teisest pensionisambast. Esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest," sõnas Helme.

Täpset teisest pensionisambast lahkujate hulka ei osanud Helme öelda, kuid käimas on küsitlus, mis annab valitsusele septembri alguseks esialgse ülevaate võimalikust lahkujate arvust ning selle mõjust majandusele laiemalt.

Lisaks täpsustas rahandusminister, et teise sambasse 4+2 skeemi alusel kogunenud raha käsitletakse kogu ulatuses inimesele kuuluva summana, kuid teisest sambast raha välja võtmisel tuleb meeles pidada, et senise teise sambasse raha kogumise ajal on olnud esimese samba sissemaksed väiksemad ning seetõttu saab inimese riikliku vanaduspensioni summa olema pelgalt esimesele sambale tuginedes väiksem.

Seotud lood:

Ühtlasi küsiti ministritelt, et mida nad arvavad Stenbocki maja ees protesteerijatest, kes enne pressikonverentsi sinna plakatitega kogunesid. Kõik ministrid kinnitasid ühest suust, et neile lähevad oponeerivad avaldused korda ning arvamusvabadus on tähtis ning iga kodaniku õigus.

"Aga see, et see meile korda läheb, ei tähenda, et me nendega vaadetega nõus oleme. Mul oleks maru hea meel, kui opositsiooni töö toimuks riigikogus ning oleks loogiline ja argumenteeritud. [Praegu] on väga hea vaidlus poliitikas, pole midagi sellist, mille eest põgenema peaksime. Aga mul on tunne, et neile protesteerijatele ei lähe üldse korda, mis siin [valitsuses] tehakse. See on protest protesti pärast. Ja nii ei saa dialoogi tekkida," märkis Helme.

Sotsiaalminister Tanel Kiik lisas, et valitsuse roll peaks olema ühiskonna rahustamine. "Need inimesed, kes täna kahtlevad selle valitsuse poliitikas ja sõnades, et need inimesed tõdeksid, et valitsus seisab kõigi eest, ka nende eest, kelle poliitiline eelistus on mujal. Eesmärk on see, et neid inimesi oleks iga päev vähem, kes tuleksid protesteerima," märkis ta.

Igal nädalal Stenbocki maja ette kogunevate meeleavaldajatega liitusid täna liikumise Meie Eesti aktivistid. Kokku oli täna valitsuse ees mõnikümmend protesteerijat.

Valitsuse pressikonverents
Pressikonverents on lõppenud.
Mart Helme rahustas meediat seoses kärbetega. Et kevadel olid numbrid nutused, aga suvega on olukord paranenud. Et 80 miljonilt on kärpimise summa on langenud 60 miljonile. Palun selgitage, kust see muutus tuleb?Helme: ma pole neid numbreid jälginud, millest jutt. Meil pole see prognoos veel käes. Me saame statistikaametist need järgmisel nädalal kätte. Majasiseselt teiste arvutuste kohta küsides olen saanud vastuseks, et olulist muutust nad praegu ei näe. Eelarve mahu mõttes oleme seal, kus kevadel olime, kui riigieelarves strateegiat tegime. Aga selge see, et praegu pole mõtet spekuleerida. Ootame ära järgmise nädala lõpu ja siis selgem. 
Mis raha see on, mida teisest sambast saadakse välja võtta. On see inimeste panustatud osa või ka see, mis riik on lisanud?Helme: see riigi pandud raha on ju ka palga pealt makstud maks. Riigil pole oma raha, see on raha, mis on kokku korjatud ettevõtjatel ja inimestelt. Me oleme seda teise samba raha kasutanud kui teise samba investeeringut. Ei tohi unustada, et 4+2 skeemi kõrval olemas ka väiksem maksusumma, mis laekub tema esimesse sambasse. Kui teisest sambast lahkuda, siis hakkab tõusma esimesse sambasse makstava summa hulk. Me räägime kogusummast, aga selle võra tuleb arvestada, et sinu esimese samba summa on väiksem. Enne kui keegi otsustab raha välja võtta, siis peab aru andma, et seda teeb ta oma edasise sissetuleku arvelt. 
Ratas: tahaksin täiendada varasemat Helme vastust. Meil on üks president korraga, aga ka üks peaminister korraga. Me oleme selle Vaheri teema Helmedega läbi rääkinud, see teema on minu jaoks saanud punkti, me läheme siit koostöövaimus edasi. Me jääme õigusriigiks edasi. 
Ülikoolide ja eurorahade väärkasutamine. Peaminister, kuidas seda kommenteeriksite?Ratas: olen täna ka Aaviksooga suhelnud, on moodustatud uurimiskomisjon, esimesed tulemused peaksid olema nädala jooksul. Kui teil on andmeid, et on ka teistes ülikoolides, siis tuleb neist teada anda. Helme: Võrreldes muu Euroopaga on Eestis eurorahade väärkasutamist palju vähem kui mujal Euroopas. Meil on rahandusministeeriumis üksus, mis kontrollib nende kasutamist ja võtab vahel ka raha tagasi. Seda on kurb lugeda, kui sellised asjad juhtuvad, aga mul on nulltolerants sellega, et kui meile eraldatakse Euroopast raha, siis me peame seda eesmärgipäraselt ja ausalt kasutama. 
Martin Helme, kuidas vastate presidendi kriitikale, et te ei sobi ametisse?Helme: mingit sõjakirvest pole olnud. Pean mainima, et selle kohta, mis president arvas, arvasin ma omakorda eile, et minu meelest ei ole ta täitnud seda rolli, mis presidendil on. Ta ei tohiks päevapoliitikasse sekkuda, sellest reeglist pole president kinni pidanud. Ja president, kes on arvamust avaldanud, et ta vihkab üht parlamendierakonda ja andnud soovitusi, kelle poolt hääletada, ei saa üldse aru, mis on tema roll. 
Kas Lihula sammas panna tagasi või mitte. Kui nüüd Lääneranna vald otsustab selle tagasi panna ja mis siis edasi saab? Kuidas sellesse suhtuda?Ratas: nii palju, kui tean, siis ei räägita samast sambast. See sammas, mis sealt ära võeti, see on muuseumis ja see sinna ka jääb. See on kohaliku omavalitsuse otsus, nad räägivad oma territooriumist ja maa-alast. Helme: ma pole kindel, et ta kütab kirgi nii väga. Lihula samba lugu on väga pika habemega lugu. Kui küsida, milles on probleem, siis meil oli kunagi valtisus, mis ei hoolinud sellest, mis Eesti inimesed arvavad. Seaduste järgi on see soovitud panna KOV maapeale mälestusmärgi mälestusmärk. See võib-olla pseudoteema - algul oli eesmärk Eesti keerulise ajaloo selgitamine maailmale ja Eesti meeste valikutest 40ndatel aastatel, ja meil on auvõlg meie vanaisade ees, kes võitlesid Eesti vabaduse eest. Meil on jäänud mingi selgitustöö tegemata juba eelnevatel kümnenditel, me ei räägi enam üldse algselt asjast, et mis 40ndatel toimus, vaid nüüd me jaurame mingi samba üle. Päris teema on mujal. Reinsalu: aga ka Pärnusse rajasime omal ajal samba! Ma olin ise sael kohal, see oli tore sündmus ja see on ilus sammas. Mul on segane, mis Lihulas püsti pannakse. See Lihula sammas ongi ju praegu püsti vabadusvõitluse muuseumis. Et mida me siis tähistame...mälestussammas mälestussambale..tekib küsimus, mida me täpselt tähistame. Kindlasti tuleb kõigil meeles pidada, et neid teemasid tuleb käsitleda nii, et me ei tekita ühiskonnas vastasseise. See tänutunne peab olema ühiskonda liitev. 
Stenbocki maja ees on palju meeleavaldajaid. Kas see läheb valitsusele korda, et seal on nii palju inimesi?Ratas: mina tervitan neid demonstratsioone ja soovin neile palju jõudu, nad on meie inimesed. See on demokraatliku ühiskonna tunnus. Sõna on vaba ja inimesed peavad saama oma arvamuse välja öelda. Ma kohtusin Meie Eesti inimestega ja nad ütlesid, et tulevad siia piketeerima. See on mõistlik suhtlus, et saadakse oma sõna välja öelda, ilma igasuguse vägivallata. Olen kindel, et tänane valitsus kuulab erinevaid osapooli. Olen jätkuvalt seda meelt, hoolimata umbusalduse all olemisest, et 100 päeva on olnud väga töine ja valitsus on teinud suuri ja positiivseid otsuseid. Helme: loomulikult läheb korda.Meile kõigile läheb korda see, mis Eestis toimub ja et inimestel oleks hea elada. Läheb korda, et Eestis oleks normaalne poliitiline kultuur. Oluline vahe selle ja eelmiste valitsuste vahel, meil ei ole sellist kõrki hoiakut, et inimesed on lollid ja ei saa aru, et las targemad inimesed toimetavad. Sellist hoiakut meil pole. See, et meil korda läheb, ei tähenda seda, et me nende vaatega nõus olema. Mul oleks maru hea meel, kui opositsiooni töö toimiks riigikogus ja oleks loogiline ja argumenteeritud. On väga hea vaidlus poliitikas, pole midagi sellist, mille eest me põgenema peaksime. Aga mul tunne, et neile protesteerijatele ei lähe üldse korda, mis siin tehakse. See on protest protesti pärast. Ja nii ei saa dialoogi tekkida. Reinsalu: inimeste arvamusse tuleb suhtuda tõsiselt. On oluline, et need poliitilised otsused, neil peab olema inimeste toetus. Sesmõttes tahaksin tunnustata Ühiskonnauuringute instituuti, mis viis läbi olulisemate valimislubaduste hindamise. Et kui palju mingeid lubadusi toetati. Ja enamik inimesi toetab teise pensionisamba reformi. Te võite muheleda ja naerda, aga need on Eesti inimeste arvamused. Nad võivad teie arvates olla valel arvamusel, et enamus rahvast on valel arvamusel, aga kõigil on õigus oma arvamusele. Vabas ühiskonnas on kõigil õigus omale arvamusele ja arvamusel pole peremeest. Me vastutame kogu Eesti rahva eest, ka nende eest, kes selle valitsusega ei nõustu ja avaldavad meelt selle valitsuse vastu. Me peame kuulama ka neid. Kiik: ühest küljest on see ainumõeldav, et demokraatlikus riigis võib igaüks kas või iga päev piketeerida poliitika vastu, aga teisalt loomulikult valitsuse roll ja kohustus tervikuna on kindlasti ka rahustada ühiskonda ja anda endast parim, et ka need inimesed, kes täna kahtlevad selle valitsuse poliitikas ja sõnades, et need inimesed tõdeksid, et valitsus seisab kõigi eest, ka nende eest, kelle poliitiline eelistus on mujal. Eesmärk on see, et neid inimesi oleks iga päev vähem, kes tuleksid protesteerima. 
Kiik: pensionipõlveks tuleb mõelda juba nooremas eas ja varases tööeas. Praegune riiklik pension ei taga ka tulevikus keskmise palgaga võrdväärset sissetulekut. 
Kiik: Teise pensionisamba oluline põhimõte on, et igaühel on õigus jätkata teises sambas pensioni kogumist ja riik kedagi välja jõuga ei tõsta. 
Tanel Kiik: tõepoolest. Ümbrikupalga uuring kinnitab positiivset trendi, et tööjõuturul läheb väga hästi ja arusaam maksude maksmisest on üha enam kinnistunud. Kaugeltki ei pea paika Reformierakonna kriitika ümbrikupalga osas. 
Reinsalu: tahaksin avaldada tunnustust rahandusministeeriumi meeskonnale, kes on ära teinud väga põhjaliku töö ja lisaks varasematele analüüsidele pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta, on tegelikult laual juba sisuline teekaart, kuidas teise samba reform ellu viia. Et nii, et õiguslikud sätted saaksid arutletud juba sel aastal. 
Urmas Reinsalu: Valitsus kinnitas täna seisukohad EL välisministrite mitteametlikule kohtumisele järgmisel nädalal. Teemaks on hübriidohud, arutelu koos kaitseministritega. Järgmisel nädalal keskendume ka Lähis-Ida küsimustele, fookusega Pärsia lahele. Lisaks on Soome võtnud oma eesistumise keskseks teemaks Arktika teema. See on geopoliitiline mõõde, mis mõjutab kogu Euroopat. Eesti jaoks on oluline selles teemas olla. Kindlasti on see üks teema, mis tuleb arutlemisele ka Eestis, et kas tulla tagasi selle otsuse juurde, mis omal ajal külmutati, et kas Eesti võiks olla Arktika nõukogu mittealaline liige.
Helme: Täpset lahkujate numbrit ei sa praegu kindlalt öelda, aga käimas on ka küsitlus, mille tulemused saame septembri alguses, kust saame teada, kust saame ettekujutuse, kui palju inimesi sooviksid teisest pensionisambast lahkuda ja siis ka ülevaate laiemast mõjust majandusele. 
Martin Helme: kõige kaalukam teema kabinetis on teise pensionisamba reform. Oleme teinud ära suure töö. Meil on moodustatud töörühm ja usinasti on oma tööd teinud rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ametnikud. Olulised valikukohad on meil langetatud. Tuleb mainida, et see on kogu pensionisüsteemi muutmine oma oluliselt. See on väga mahukas nii tehniliselt kui majanduslikult ja selle mõju rahandusele on arvestatav. Meie tööplaan on järgmine: soovime oktoobris selle eelnõuga riigikogus alustada ja eelnõu võiks olla aasta lõpuks vastu võetud, kehtima hakkaks uue aasta algusest. Pool aastat on ametkondadel aega teha ettevalmistusi ja alates juulist saaks inimesed hakata raha välja võtma pensionisambast. Esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest. 
Ratas: Homme tähistame kindlasti Balti keti aastapäeva. Homme sõidan Riiga, kus kohtun kolme Balti ametikaaslasega. 
Ratas: tänasel istungil ja kabinetinõupidamisel arutasime pensioni teise samba reformi. Kõige põhimõttelisem muudatus on see, et on suurem valikuvabadus pensioniotsuste tegemisel. Teise sambasse saab edasi koguda. Üks valik on see, et ei muudetagi oma tegevuses midagi. Samas on võimalik ka maksete tegemine teise sambasse lõpetada. Ja samuti on võimalik kogu raha välja võtta. 
Ratas: kindlasti mäletate, kuidas enne valimisi oli suur probleem tulumaksuvaba miinimumini tõstmine suurendab ümbrikupalka. Täna tuli statistika, mis näitas seda, et ümbrikupalkade maksmine on hoopis langenud madalaimale tasemele. Selle valguses tahan öelda aitäh Eesti ettevõtjatele, et see ümbrikupalga maksmine on tublisti vähenenud ja ka maksu- ja tolliametile.  
Tänane Eesti Päevaleht analüüsis valitsusliikmete omavahelisi alluvus- ja partnerlussuhteid. Juhtimiskoolitajad võtsid luubi alla peaministri ja teiste ministrite juhi- ja liidriomadused. https://epl.delfi.ee/uudised/arme-liialt-seda-paati-koiguta-juhtimiskoolitajad-peavad-ratast-juhina-liiga-leebeks?id=87194459
Esmaspäeval kritiseeris president Kersti Kaljulaid rahandusminister Martin Helme sobivust ministriametisse. Sellele vastuseks on EKRE poliitikud teinud palju kriitikat presidendi enda sobivuse kohta ametisse. Jüri Ratas pole presidendi öeldut tema valitsuse ministri kohta kuidagi kommenteerinud, kuid seda kindlasti oodatakse temalt tänaselt pressikonverentsilt. https://epl.delfi.ee/arvamus/juhtkiri-kaljulaid-kaitseb-kaudselt-ka-helmeid?id=87195113
Eelmisel neljapäeval, vahetult pärast toonase valitsuse pressikonverentsi lõppu, hargnesid lahti sündmused, millega EKRE ministrid Mart Helme ja Martin Helme survestasid politseidirektorit Elmar Vaherit ametist taanduma. Reedel käis peaminister Jüri Ratas lahvatanud pingeid maandamas Martin Helme kodus. Seal toimunust on täna kirjutanud Eesti Päevaleht analüüsi.https://epl.delfi.ee/uudised/tagatoas-kuuldud-ratas-kaotas-valitsuse-votmed-helme-suvilas?id=87191263
Tänasel valitsuse pressikonverentsil on peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu, rahandusminister Martin Helme ja sotsiaalminister Tanel Kiik