Seni on rahandusministeerium ennustanud EVP-de kasutusaja lõpuks 1. juulil 2002 umbes 100-300 miljoni EVP suurust ülejääki, mille ulatuses on kavas välja anda kuni 10-aastase lunastusajaga võlakirjad.

Juhul, kui maareformi aeglane kulg jätkub ja prognoosid tuleb ümber vaadata, peab langetama otsuse, kas pikendada valikuliselt EVP-de kasutusaega, ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali BNS-ile.

Tali sõnul on eelistatum ja mõistlikum variant EVP-de kasutusaja valikuline pikendamine, mitte võlakirjamahu oluline suurendamine.

Kui pessimistlik prognoos maatulundusmaa erastamise käigu kohta peab paika, siis tuleks kasutamata jäävate EVP-de hüvitamiseks riigi võlakirju emiteerida nimiväärtuses kuni 1,3 miljardit krooni.

Otsus sellises mahus riigi poolt võlakirju välja anda võib suure tõenäosusega osutuda rahanduslikel ja majanduslikel kaalutlustel vastuvõetamatuks, seisab ministeeriumi kvartaalses ülevaates valitsusele.

Seetõttu tuleks üle vaadata kogu kavandatud omandireformi lõpetamise stsenaarium ning leida alternatiivsed võimalused maareformi ja sellega seoses ka erastamisväärtpaberite kasutamise jätkamiseks.

Tähtaja valikuline pikendamine tähendab, et kehtivaks tähtajaks lõpetatakse EVP-de kasutamine kõigis muudes valdkondades peale maatulundusmaa erastamise ja võib olla ka korteriomandi seadmise.

Selline samm võib rahandusministeeriumi hinnangul ühtlasi alandada EVP turuhinda ja muuta need põllumajandus- ja metsamaa ostjatele kättesaadavamaks.

"Tõstsime häirekella juhtimaks tähelepanu, et teatud arengute jätkumisel peab tegema olulisi otsuseid," märkis Tali. Ta lisas, et otsustamine on oluline ka Euroopa Liiduga (EL) liitumise valguses, kuna siis peavad kaduma kõik maksevahendite erisused.

Tali hinnangul tuleb otsused langetada hiljemalt selle aasta lõpuks, ilmselt esitab rahandusministeerium järgmised ettepanekud pärast 15. juuli ülevaate saamist.

Rahandusministeerium andis teisipäeval valitsusele tavapärase kvartaliülevaate EVP-de väljaandmise ja kasutamise kohta 15. aprilli seisuga, hoiatades, et maatulundusmaa praeguse erastamistempo jätkudes jääb kasutamata kuni 1,3 miljardit EVP-d ehk ligi kaheksa protsenti kogu väljaantud EVP-de mahust.

Kui vaba maatulundusmaa erastamine ei jõua lõpule enne Eesti ühinemist EL-iga, peab maareform jätkuma juba uutes tingimustes, kus Eesti kodanike ja alaliste elanikega saavad maa erastamisel vabalt konkureerida ka teiste liikmesriikide residendid, märkis rahandusministeerium teisipäeval valitsusele esitatavas aruandes.

Valitsuse otsusel peavad keskkonnaministeerium ja põllumajandusministeerium esitama 15. maiks valitsusele ülevaate põllumajandus- ja metsamaa erastamise olukorra ja maareformi lõpetamise tingimustest. Selle alusel langetab valitsus järgmised otsused.

Juhul, kui maatulundusmaa erastamist on võimalik registreeritud maatükkide ulatuses läbi viia 2002. aasta lõpuks, siis väheneks EVP-de kasutamata jääk tasemeni, mis võimaldaks nende kasutamise lõpetamist ja jäägi konverteerimist riigi võlakirjadeks.

Kui see ei osutu võimalikuks, tuleb maatulundusmaa erastamist jätkata vähemalt seni, kuni jääk on muutunud piisavalt väikeseks ehk 100-250 miljonit.

Erastamisväärtpaberite keskregistri andmeil oli tänavu 10. aprilliks välja antud EVP-sid nimiväärtuses 16,18 miljardit krooni, sealhulgas hüvitusväärtpabereid 7,89 miljardit krooni. Kustutatud oli 14,47 miljardit ja kasutusarvetel oli 1,59 miljardit EVP-d.

Kui maa erastamine jätkub praeguses tempos, siis laekub ostueesõigusega, enampakkumisega ja vaba maa eritingimustel erastamisest 4,7 miljardit EVP-d. Eeldatud kiire erastamise puhul prognoosis ministeerium laekumist vähemalt kuus miljardit EVP-d, millega oleks praktiliselt kõik käibel olevad EVP-d ära kasutatud.