31. märtsi seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses ligi 7,08 miljardit krooni ja turuväärtuses 7,33 miljardit krooni. Kvartaliga on reservi maht turuväärtuses kasvanud 133 miljonit krooni ja aastaga 759 miljonit krooni, teatas rahandusministeerium.


Võlakirjaturgudel jätkus mõõdukas tõus ka 2009. aasta esimeses kvartalis, mistõttu kujunes stabiliseerimisreservi I kvartali tulususeks 5,9 protsenti. Reservi realiseeritud kasum 2009. aasta märtsi lõpu seisuga moodustab 190,6 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 251,4 miljonit krooni.


Täna valitsuses langetatud otsuse kohaselt võetakse stabiliseerimisreserv kasutusele 3,5 miljardi krooni ulatuses. Reservi vahendite kasutamine on vajalik kiirest majanduslangusest tingitud eelarvetulude vähenemise ning suurenenud kulude katmiseks. "Oluline on, et riigil oleksid täiendavad rahalised võimalused eelarveriskide maandamiseks ja lisavahendid selleks, et õigeaegselt ja lubatud mahus maksta välja nii pensionid, palgad kui toetused," ütles rahandusminister Ivari Padar.


"Eesti riigi reservid pole kogunenud mitte nafta või muu loodusvara kasutamise tuluna, vaid on kogutud eelarvepoliitiliste otsuste tulemusena eesmärgiga kahandada majandustsüklite mõju. Seetõttu on reservide kasutamine langustsükli põhjas sama ratsionaalne nagu kogumine kasvutsükli tipus," lisas Ivari Padar.

Riigieelarve seaduse kohaselt otsustab stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise riigikogu valitsuse ettepanekul, kes peab eelnevalt küsima arvamust stabiliseerimisreservi nõukogult.


Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu, samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.