Tehnoloogiaettevõte Ericsson tegi üleeuroopalise analüüsi, milles uuriti, kui suurt kasu toob 5G võrgu ehitamine eri riikidele. Uuringu kohaselt on Eesti tööstussektori, avalike teenuste, tarkade linnade ja nutikate maapiirkondade puhaskasu peaaegu 400 miljonit eurot.

Ericsson Eesti juht Andrus Durejko selgitas analüüsi tulemusi, et 5G võrgu rajamine läheb kogu Euroopas mitu korda vähem vähem maksma, kui teenuste kasutamiselt tagasi teenitakse. „Hinnanguliselt läheb kõigis Euroopa Liidu riikides 5G võrgu loomine maksma 46 miljardit eurot, kuid tagasi teenib võrk järgmise 15 aasta jooksul suisa 210 miljardit eurot. Eesti võidaks 5G võrgult ligi 400 miljonit eurot,” sõnas Durejko. Ta lisas, et just seetõttu ei tasu 5G võrkude loomisega viivitada.

Ericssoni analüüsis vaadeldi nelja sektorit, millele 5G kõige kiiremini mõju avaldab. Targa tööstuse vallas analüüsiti mõju nii tootmisele, kaevandamisele, kaubaveole ja logistikale kui ka energiasektorile ja kommunaalteenustele. Nutikate maapiirkondade valdkonnas käsitleti peamiselt põllumajandust ja eeslinnade arengut. Targa linna valdkond hõlmas nii ehitust, ühistransporti, avalikku ruumi kui ka isesõitvaid sõidukeid. Nutikad avalikud teenused hõlmasid tervishoidu ja haiglaid, haridust, turismi ja munitsipaalhooneid.

Uuringu kohaselt genereerib 5G kõige suuremat tulu nutikate maapiirkondade valdkonnas (258 miljonit eurot), seejärel tarkade linnade (67 miljonit), nutika tööstuse (47 miljonit) ja tarkade avalike teenuste (19 miljonit) valdkonnas.

„Kuna enamik teenuseid rajatakse erakapitali abiga, siis pole riigil vaja karta ka liigseid investeeringuid. Riigi toetust vajavad vaid üksikud valdkonnad, näiteks põllumajandus, tervishoid, haridus, turism ja avalik linnaruum,” selgitas Ericsson Eesti juht.

Ka tarbija võidaks

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) ja tarkvaraettevõtte Flowit Estonia juhatuse liikme Juhan-Madis Puki sõnul võidaksid kiirest 5G võrgu ülesehitamisest Eestis kõik majandusvaldkonnad, samuti tarbijad.

„Kui enamasti räägitakse 5G puhul tööstuse ja tehnoloogiavaldkonna võidukäigust, siis tegelikkuses parandaks 5G võrk ka meie igapäeva. Näiteks koroonaviiruse leviku tõttu teeb üha rohkem inimesi tööd kodust, samuti soovitab riik inimestel rohkem maale kolida, kuid tihti on just maapiirkondades probleem, et töö tegemiseks ei ole piisavalt kiiret internetti,” selgitas Pukk.

Kuna töö sisu muutub aina enam andmevahetusekeskseks, siis kaugtöö tegemiseks ei piisa enam ainult meilide lugemisest ja Exceli kasutamisest. „See inimene, kes peab töötama suurte andmemahtudega, ei saa praegu isegi kaaluda distantstööd, sest enamik tarkvara toimib üle võrgu ning vajab head levi ja kiirust,” lisas Pukk.

ITL-i juhatuse liige tõi esile, et 5G on üks komponent, mis võimaldab siinsetel ettevõtetel täita ka ärieesmärke. „Eesti ettevõtted konkureerivad peamiselt Euroopa ettevõtetega, kus mitmes riigis on 5G tehnoloogia juba kasutusel. Paratamatult jääme juba praegu, kui me ei ole veel 5G tehnoloogiaid kasutusele hakanud võtma, teistest maha. See pärsib meie konkurentsivõimet uute ärimudelite ja tööprotsesside loomises. Naaberriigid töötavad juba välja uusi 5G-l baseeruvaid protsessimuudatusi ja efektiivsemaid süsteeme, meie tammume paigal,” sõnas Pukk.

Kaugtöö osas ei piisa enam ainult e-maili lugemisest ning Exceli kasutamisest.

Pukk usub, et iga uue tehnoloogia kasutuselevõtt võtab aega. „On sektoreid, kus saame 5G-st kohest kasu. Samuti on neid sektoreid, kus kasu nägemine võtab aega, sest 5G-l põhinevaid rakendusi ja süsteeme hakatakse alles välja töötama,” lausus ITL-i juhatuse liige.

Ericsson Eesti juht rõhutas, et koostöös mobiilsidefirmadega ollakse valmis 5G võrke kohe looma, kui välja on jagatud selleks vajalikud sagedusload. „Ericsson on maailmas 5G tehnoloogia ja innovatsiooni liider. Iga päev tarnib ettevõte 5 miljonit 5G võrguseadet klientidele üle kogu maailma, nende tootmises mängib suurt rolli ka Ericssoni tehas Eestis,” ütles Durejko.