Valitsuse eelarvemiinus läheneb jõudsalt miljardile
Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas augustis 3,5 protsendini SKPst, teatas rahandusministeeriumis augustikuu maksulaekumiste ülevaates.
Rahandusministeeriumi andmetel ulatus augusti lõpuks valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini SKP-st ehk 935 miljoni euroni. Augustis suurendasid puudujääki nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ca 880 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas.
Maksulaekumine on vähenenud ca 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.
Samas omanikutulu on riik teeninud 80 miljonit eurot eelmisest aastast enam.
Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele.
Samas kasvas augustis üldine maksulaekumine. Maksu- ja tolliametile laekus 674,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta kaheksa esimese kuuga on lisaeelarvest täidetud 70,5 protsenti.
Kasvas nii sotsiaalmaksu laekumine (2,2 protsenti) kui käibemaksu laekumine (1,6 protsenti) ning ka näiteks füüsilise isiku tulumaksu laekumine (6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes).
Aktsiisilaekumine aga pöördus tugevasse langusse. Aktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti.
Rahandusministeerium analüüsib, et kui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid.
Deklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Põhjus peitub välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus. Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab ka valitusese otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trend jätkumist.
Kaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine, analüüsib rahandusministeerium.
