Kiri saadetakse edasi Euroopa konkurentsivolinikule Margarethe Vestagerile ning seal tunnistatakse, et sarnaselt teistele riikidele oli 2011. aastal Gazpromil Eestis monopoolne seisund, sest puudusid teised tarneahelad. Näiteks 2014. aastal importis Gazprom 99,9% kogu Eestisse tarnitud maagaasist, 2015. aastal vähenes osakaal 80% peale, kuid 2016. aastal tõusis jälle 93%-ni.

Euroopa Komisjon teatas 2015. aastal, et Gazprom kuritarvitab oma valitsevat seisundit gaasiturul. Seejärel esitas Gazprom ettepanekud, millega lubati jälgida konkurentsireegleid ning vähendada Kesk- ja Ida-Euroopa elanike küttekulusid. Juhul kui Gazprom lubadusi ei täida, on Euroopa Komisjonil võimalus trahvida ettevõtet kuni 10% kogu maailmas teenitud aastakäibe ulatuses.

"Eestit puudutavad Gazpromi lubadused ebaõiglaste müügihindade kehtestamise kohta. Eestis on gaasi hind olnud ebaõiglaselt kõrge, seda eriti võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, kus on toimivad gaasibörsid ning piisavalt varustusallikaid," kirjutas justiitsminister.
Eestis on gaasi hind olnud ebaõiglaselt kõrge.
"Rikkumise ulatust arvesse võttes tuleks menetlus lõpetada viisil, mis tagaks monopoolse seisundi kuritarvitamise lõpetamise ning millele järgneks trahvi määramine. Praegu räägitud kohustuste võtmine ei ole proportsionaalne rikkumise ulatusega, võttes arvesse, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega on tekitatud otsene majanduslik kahju."
"Eesti on seisukohal, et Gazpromi poolt olukorra parandamiseks esitatud ettepanekud vajavad täiendamist, et oleks võimalik kõrvaldada turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõjud ja tagada kuritarvitamise vältimine tulevikus. Pikaajaliste lepingute alusel müüdava gaasi hind tuleks siduda ühe või mitme likviidse gaasibörsi hinnaga Lääne-Euroopas. Ettenähtud meetmed on ajutised ega taga pikaajaliselt tarbijatele vastuvõetavat gaasi hinda."
Ettenähtud meetmed on ajutised ning ei taga pikaajaliselt tarbijatele vastuvõetavat gaasi hinda.
"Lahendus peitub Balti-Soome regiooni turule konkurentsitingimuste loomises koos alternatiivsete tarneallikate tekkimisega. Seetõttu tuleks kindlustada riikidevaheliste piiriüleste ühenduste rajamist, nagu juba alustatud Eesti-Soome ja Poola-Leedu gaasiühendused. Samas on ülimalt oluline jätkata alternatiivsete gaasi tarneahelate rajamist Balti-Soome piirkonda," seisab konkurentsivolinikule saadetud kirjas.

Samuti väljendas justiitsminister muret Nord Stream 2 projekti vastavuse osas Euroopa energialiidu põhimõtetele. "Projektil on oht suurendada Euroopa Liidu energiasõltuvust ühest EL välisest tarnijast, mis ei aita kaasa energialiidu tarneallikate ja -marsruutide mitmekesistamise eesmärgi saavutamisele ja energiajulgeoleku tagamisele Kesk- ja Ida-Euroopas."