Valitsuse pani paika "eelistused", mille alusel jagada erafirmadele otselaenu või osta neis osalusi
Lisaeelarves on ette nähtud 300 miljonit eurot ettevõtete aktsiakapitali suurendamiseks või neile laenuandmiseks (nn strateegilisteks investeeringuteks mõeldud summa), millest valitsus on juba otsustanud 43 miljoniga toetada riigifirmasid Nordicat (30 miljonit), Eesti Raudteed (10 miljonit) ja Saarte Liine (3 miljonit).
Ülejäänud raha peaks minema eraettevõtetele, näiteks on räägitud Tallinki toetamisest 150 miljoni euroga, laevafirma puhul midagi veel otsustatud pole.
Majandusminister Taavi Aas rääkis tänasel pressikonverentsil, et konkreetse meetme puhul on eelistatud tagatisega laenud ja juhul kui see pole võimalik (nt pole võimalik seada tagatist), kasutatakse aktsiakapitali raha suunamist.
Küll aga selgus üllatuslikult täna riigikogu rahanduskomisjoni pressiteatest, et valitsus on vahepeal paika pannud ka eelistuse, kes sellele riigifirmadest ülejäänud 257 miljonile eurole üldse kvalifitseeruks ja ettevõtete ring on väga väike.
Nimelt mainib seal komisjoni esimees Aivar Kokk, et "Kredexi kaudu toetatakse ettevõtete rekapitaliseerimist, kus eelistatakse TOP 50 kõige suuremate tööjõumaksudega ettevõtteid, kelle käibest vähemalt 10 protsenti moodustab eksport."
Kokk lisas Ärilehele, et neid tingimusi on tegelikult veel - näiteks peab ettevõte olema tegutsenud viis aastat ning ei tohi olla (pidevas) kahjumis. Lisaks peab ettevõtjal olema Kredexi poole pöördudes ette näidata ka laenupakkumine (või äraütlev vastus vms) ka kommertspankade poolt ehk et põhjendus, kuidas ettevõte pangast "mõistlikel tingimustel" laenu ei saa.
Reedel valitsuse teatatud kriisimeetmetes oli ära toodud vaid üldisemalt sihtrühm - "riigile olulist majanduslikku mõju omavad ettevõtted, suurimad tööjõumakse maksvad eksportijad".
Täna kinnitas Taavi Aas ka ERR-ile antud intervjuus: "Tegelikult me panime paika kaks kriteeriumit. Esiteks peaks ettevõte olema 50 suurema maksumaksja hulgas ja teiseks peaks ettevõte omama vähemalt 10 protsendi ulatuses ekspordisuunda.
Kokk selgitas, et protsess peaks välja nägema siis selline, et kõigepealt pöördub ettevõtte panka ja alles siis Kredexisse (kui pangast "mõistlikel tingimustel" laenu ei saa). Laenule peab vastu olema pakkuda ka tagatist, ilma tagatiseta saab riik kaaluda ettevõttes osaluse ostmist. Kokk rõhutas, et kõik üle 10 miljoni euro suurused abiküsimised lähevad otsustamiseks valitsuse kätte.
