Valitsuse plaanid: mida eelarveseaduse muutmine tähendab ja kuhu aastaks 2023 tahetakse jõuda?

 (9)
Top Tours
Eelarveseadus väärib tähelepanelikku uurimist.Foto: Ester Vaitmaa

Riigi uus eelarvestrateegia näeb ette valitsusjuhi Jüri Ratase enda vaid mõned aastat varem sisse viidud muutuste veelkordset ümbertegemist, et senise liigse kulutamise jälgi tasandada.

Dokumendis „Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 ja stabiilsusprogramm" selgitatakse, et valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks on saavutada ja säilitada valitsussektori struktuurne eelarvetasakaal keskpikas perioodis.

„Valitsus on otsustanud algatada riigieelarve seaduse muutmise, millega loobutakse tekkinud kumulatiivse puudujäägi kompenseerimise nõudest ning taastatakse iga-aastase struktuurse tasakaalu nõue," seisab dokumendis. Mida see keeruline sõnastus tähendab?

Jüri Ratase juhitud valitsus otsustas paar aastat tagasi, et eelarvereegleid tuleb muuta ning eelarvetasakaalu arvestatakse aastate keskmisena. See tähendas, et sai lubada suuremast miinust ning see järgnevatel aastatel ära tasandada. Arvestades, et eelmise aasta tegelik struktuurne miinus oli 1,4% SKPst, ja ka sel aastal saab see olema protsendist suurem, peaks 2021. aastal olema eelarve juba väikeses ülejäägis ning 2022. aastal peaks ülejääk olema juba üle protsendi. Ilmselgelt seda saavutada ei suudeta, mistõttu tulebki reegleid jälle muuta.

Reformierakonna liige Aivar Sõerd kinnitas ERRi raadiointervjuus, et eelarveseaduse muutmine on pettus. „See on pettus. Kui esimene eelarve lõdvendamine ette võeti, siis räägiti, et läheme ajutisse struktuursesse miinusesse, aga see edaspidi kompenseeritakse. Nüüd järjekordse eelarvereegli lahjendamisega see teine pool unustatakse ära,“ selgitas ta.
Aastatel 2017, 2018, 2019 on eelarve miinuses ning kokku on seda miinust Sõerdi sõnul 700 miljonit eurot.

Seotud lood:

Uue eelarvestrateegia kohaselt on järgmise aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk 0,4% suurune puudujääk ning aastatel 2021-23 eelarvetasakaal.

Strateegias tõdetakse, et vastuvõetud tulupoliitilised meetmed hõlmavad nii tulude suurendusi kui ka vähendamisi, kuid nelja aasta peale kokku omavad tulumeetmed positiivset mõju ligikaudu 750 miljoni euro ulatuses. Üheks suurimaks eelarvepositsiooni parandavaks meetmeks on Euroopa Liidu uue finantsraamistiku vahendite kasutuselevõtt alates aastast 2021 - kevadises majandusprognoosis ei olnud uue perioodi vahenditega arvestatud.

Maksukoormus stabiliseeritakse 33% lähedal

Eelarvestrateegias märgitakse, et 2019. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,5% SKPst. Perioodil 2020-2023 ületab tööjõumaksude kasv veidi SKP kasvu, seda toetab palgakasv ja aeglustab mõnevõrra pensionäride maksuvaba tulu tõstmine 50 euro võrra.

„Maksukoormust vähendavad tarbimismaksud eelkõige aktsiiside aeglase kasvu tõttu ja kapitalimaksud, mida mõjutab kõige enam juriidilise isiku tulumaks, mille laekumise kasvu aeglustab regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalam tulumaksumäär ja riigiettevõtete dividendide vähenemine," seisab dokumendis. Kokkuvõttes tõuseb maksukoormus 2020. aastal 33,4%le SKPst ja langeb 2023. aastaks 32,6%le.

Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär 35 protsendi lähedal. Märgitakse, et 2018. aasta maksuvaba tulu reform vähendas tööjõu efektiivset maksumäära, kuid samal ajal oli vastupidise mõjuga kogumispensioni kõrgema maksemäära lõppemine, mistõttu näitaja jõudis 2018. aastal 34,0%le. Palgakasvu mõjul, mida leevendab mõnevõrra pensionäride maksuvaba tulu tõus, tõuseb näitaja 2023. aastaks 34,7%le.

Eelarvestrateegias seisab, et valitsus on seadnud pikemaajaliseks eesmärgiks erasektori teadus- ja arenduskulude kasvu 2%- ni ja avaliku sektoris 1%-ni SKP-st.

Järgmise nelja aasta jooksul lubatakse suunata täiendavalt avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutusteks 152,4 miljonit eurot. EAS jätkab tootearenduse toetuse (19,5 mln eurot) ning ettevõtete arenguprogrammi (39,3 mln eurot) pakkumist, lisaks pakutakse toetust rakendusuuringuteks ja tootearenduseks NUTIKA meetme kaudu. Analüüsitakse võimalusi ettevõtete rakendusuuringute toetamise ümberkorraldamiseks ja vastavalt võimalustele toetuse suurendamiseks tulevikus.

  • Jätkatakse ettevõtete digitaliseerimise toetamist (2,4 miljonit eurot), et kasvaks investeeringud digitaalsetesse tehnoloogiatesse, automaatikasse ja robotitesse. Ehitussektori tootlikkuse kasvatamiseks digitaliseeritakse ehitussektori protsessid ning välja E-ehituse taristu.
  • Uue meetmena avatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete toetusfond. Alustatakse ettevõtete haruliitude arendusnõunike toetusega. Arendusnõunik aitab ettevõtjatel ühiselt leida nende tegevusala olulised teadus- ja arendussuunad ning vajalike uuringute tegemiseks teha koostööd ametnike, teadlaste ja teiste osalistega.


· Eesti liikmelisus maailma teaduskeskustes pannakse maksimaalselt tööle. Ettevõtted saavad toetust EUROSTARSi programmis osalemiseks ning lõpule viiakse liitumine Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN).

Taristuinvesteeringud

Eelarvestrateegias tuuakse välja majanduskasvu toetavad taristuinvesteeringud :

  • Investeeritakse teedeehitusse, kus suuremad projektid on:


- Tallinna ringtee teelõikude Kanama-Keila ja Luige- Juuliku ehitamine 19,3 miljonit eurot;

- Aaspere-Haljala 2+2 lõigu ehitamine 11 miljonit eurot;

- Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus 29 miljonit eurot;

- Tallinn-Tartu mnt Kose-Mäo lõigu 2+2 ehitus 67,4 miljonit eurot; - Tallinn-Narva mnt Väo liiklussõlme ehitamine 10 miljonit.

  • Ühistranspordi toetuseks on kavandatud kokku 437 miljonit eurot, millega tagatakse tasuta ühistranspordi jätkumine vähemalt samas mahus ja säilitatakse saarte ja mandri vahel vähemalt sama võimekus parvlaevaliikluse nõudluse tagamiseks. Paraneb lennuühendus Saaremaa ja mandri vahel seoses Kuressaare liinile suurema lennuki liinile toomisega.
  • Toetatakse Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 km/h, renoveeritakse Tallinn-Tartu raudtee ja tõstetakse kiirusi (135 km/h) ning renoveeritakse Riisipere-Turba raudtee.


· Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist. Jätkatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega, Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitusega, vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustöid ning Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimisega.

Finantspoliitika programm

Finantspoliitika programmis nähakse ette, et

-kapitalituru maht ehk börsi ja ühisrahastuse suhe SKPsse peaks kasvama 2018. aasta 21% tasemelt 2023. aastaks suuremaks kui 25%.

Kui vahendiste saamiseks riigiettevõtteid erastatakse ja need börsile viiakse, ei tohiks see eesmärk olla kättesaamatu. Samuti suudetakse sellega täita ka eraisikute netofinantsvara eesmärk, mis peaks 2017. aasta 9,7%-lt olema aastal 2023 suurem kui 12%.

Oluliste tegevustena finantspoliitika eesmärkide täitmisel tuuakse välja pensioni II samba reformi ettevalmistamine ja elluviimine. Samaaegselt analüüs ja ettepanekud tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamiseks, sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks.

Sotsiaalse kaitse programmis

Programmis tuuakse välja, et suhtelise vaesuse määr peaks 2017. aasta 22,6%-lt langema juba tuleval aastal 15%-le ning absoluutse vaesuse määr 3,4&%-lt tuleval aastal 3 protsendile ning 2023. aastaks 2,8 protsendile.

Ettevõtlust ja innovatsiooni puudutavas osas näeb strateegia ette, et tootlikkus hõivatu kohta kasvab märkimisväärselt. Kui viimaste, 2017. aasta andmete põhjal oli see meil ELi keskmisest 74,4%, siis tuleval aastal paeks olema juba 80% ning jääma samale tasemele ka aastal 2023.

Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses peaks 2017. aasta 0,092%-t kerkima juba tuleval aastal 0,11%-ni.

Nende eesmärkide täitmiseks ette nähtud meetmed:

  • Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Selleks on plaanitud 2,4 mln eurot.
  • EAS jätkab suurinvestoritele toetuse pakkumist, mis aitab kaasa keskmiselt kõrgema palgaga töökohtade loomisele, ekspordi kasvatamisele ja Eesti maine tõstmisele innovatsiooni toetava riigina (10 mln eurot).
  • Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamiseks ning uutele turgudele sisenemiseks toetatakse Eesti osalemist Dubai EXPO maailmanäitusel (1 mln eurot).
  • Jätkatakse Eesti kui reisisihituntuse ning turisminõudluse suurendamiseks suunatud tegevusi.
  • Eesmärgiga edendada institutsionaalset eksporti, on Eesti aktiivne liige Euroopa Kosmoseagentuuris. Ettevõtted ja teadusasutused osalevad ESA kõrgtehnoloogiliste lahenduste hangetel ja teistes tegevustes, samuti teistes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (2,6 mln eurot aastas). Eesti liitumiseks CERNi ehk Euroopa Tuumauuringute Keskusega (1,4 mln eurot) ning EUROSTARS programmis osalemiseks. Tegevused panustavad ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõstmisele.
  • Jätkub Eesti iduettevõtluse hoogustamine ning uute innovaatiliste ettevõtete asutamise ja kasvamise toetamine (4,6 mln eurot).
  • Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha arendamiseks investeeritakse kogusummas 40 miljonit eurot Tallinna Linnahalli rekonstrueerimiseks rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks.
  • Jätkub ettevõtete nõustamine maakondlikes arenduskeskustes (6,2 mln eurot), mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist.


Ehituse programm

Eraldi on eelarvestrateegias välja toodud ehituse programm.

Sektori tööjõutootlikkus peaks eelmise aasta 46% tasemelt kerkima tuleval aastal 50%ni ning jõudma 2023. aastaks 57%ni.

Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine peaks eelmise aasta 5,6 TWh-lt vangema 2023. aastaks 5,1 TWh-le.

Eesmärkide täitmiseks plaanitakse:

  • Toetatakse korterelamute rekonstrueerimist energiasäästu eesmärgil (7,5 miljonit eurot). Hoonete energiatarve moodustab riigi energiatarbest umbes 50%, EL keskmine on umbes 40%. Seega on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete.
  • Jätkatakse kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamist (27,5 miljonit eurot). Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes. Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas.


· Toetatakse lasterikaste perede elamistingimuste parandamist (12 miljonit eurot). Kolme- ja enamalapseliste perede eluaseme soetamise, püstitamise, ümberehitamise, renoveerimise või laiendamise, tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, asendamise või muutmise kaudu aidatakse kaasa nende perede eluasemetingimuste parandamisele.