Valitsuse raport: võõraviha ohustab Ida-Saksamaa majanduskasvu

Kasvav võõraviha Ida-Saksamaal ohustab Saksamaa liiduvalitsuse hinnangul majandusliku tasandumise protsessi ja ühiskondlikku rahu. Valitsuse idavolinik Iris Gleicke ütles Saksa ühtsuse aastaraporti esitlemisel Berliinis, et paremäärmuslus kõigis selle esinemisvormides seab väga tõsisesse ohtu uute liidumaade ühiskondliku ja majandusliku arengu.

Raportis öeldakse, et uutel liidumaadel on ainult maailmale avatud regioonina head arenemisvõimalused, kui kõik seal elavad inimesed end seal kodus tunnevad ja ühiskondlikust elust osa võtavad. Võõraviha ja paremäärmusluse tõttu on oht sisserände antavad võimalused maha mängida, kuigi selles piirkonnas ollakse demograafilise arengu tõttu eriliselt sisserändest sõltuvad, vahendab Kesk-Saksa ringhääling MDR.

2015. aastal saabus välismaalt netosisserändena Ida-Saksamaale umbes 150 000 inimest. Umbes kaks kolmandikku neist olid varjupaigataotlejad. Et pagulaste hulgas on suurem osakaal alla 30-aastastel inimestel, on neil raporti järgi üldiselt olemas head väljavaated ameti omandamiseks ja edasiõppimiseks.

Et sisserändajatel oleksid Ida-Saksamaal pikaajalisemad perspektiivid, on aga vaja tugevdada vastuvõtu- ja tunnustamiskultuuri, öeldakse Saksa ühtsuse raportis. Statistika näitab paljude aastate põhjal selgelt, et Ida-Saksamaal on elanike arvu suhtes eriti suur võõravaenulike ja paremäärmuslike kuritegude kontsentratsioon.

Saksamaa põhiseaduse kaitse liiduameti (BfV) 2015. aasta raporti järgi on võõravaenulike kuritegude poolest elanike arvu suhtes esikohal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa, millele järgnevad Brandenburg, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Berliin ja Tüüringi. Sotsiaalse sidususe suurendamiseks ei piisa raporti järgi poliitikute tegevusest.

Raportis öeldakse, et vaja on ka kodanike, ettevõtjate ja kaupmeeste, ühenduste ja omavalitsuste abi. Kõigil on ühine huvi võõravihale, äärmuslusele ja vägivallale võimalikult vähe ruumi jätta.