Komisjoni esimehe rahandusminister Toomas Tõniste sõnul oli tegemist väga konstruktiivse aruteluga, mis vormub konkreetseteks ettepanekuteks ja tegevusteks. „Muu hulgas saime komisjoni põhimõttelise toetuse liikuda edasi pöördtõendamise eelnõuga. Reaalne oht oma varast ilma jääda, kui üritad Eesti finantssüsteemi kaudu raha pesta, on heaks heidutusvahendiks,“ ütles Tõniste.

Tõniste märkis, et ettekannetest tuli selgelt välja rahvusvahelise koostöö võtmeroll rahapesu tõkestamisel, samuti rõhutati analüüsivõimekuse tähtsust. „Samas on mineviku õppetundide kõrval oluline keskenduda rahapesu tõkestamisel uutele riskidele ja ennetada tulevasi,“ rõhutas Tõniste. „Näiteks krüptovarad ja makseasutused on valdkonnad, millele peame juba täna tähelepanu pöörama. Lisaks vajab ilmselt ümbervaatamist nii mõnigi senine arusaam selle kohta, mida me rahapesu all mõistame.“

Komisjonis arutatu põhjal esitatakse valitsusele veel sel kuul ettepanekud rahapesu tõkestamise õiguslike ja järelevalveliste meetmete osas ning finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja riigiprokuratuuri põhjalik ülevaade seoses tegevustega Danske Banki juhtumis.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni ülesanne on koordineerida riikliku riskihinnangu koostamist ja ajakohasena hoidmist, koostada tegevusplaan riskide maandamiseks ja kontrollida selle täitmist ning kujundada käesoleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat.

Komisjoni esimees on rahandusminister ja aseesimees rahandusministeeriumi kantsler. Komisjoni kuuluvad sidusvaldkondade eest vastutavate ministeeriumide kantslerid, rahapesu andmebüroo, Eesti Panga ja finantsinspektsiooni esindajad ning teiste asjaomaste ametite ja valitsusasutuste esindajad, kokku on komisjonis 14 liiget.