Vallavolikogu liige: kaubanduskeskuse projekt on nagu surnud kass, mida loobitakse laualt lauale
Harku valla elanikele on juba aastaid tuttav Klooga maantee äärde planeeritava kaubanduskeskuse detailplaneering. Nimelt soovis Oxford Investments OÜ ehitada Viti tankla juude kümnehektarisele põllulapile Tallinna Rocca al Mare kaubanduskeskusega võrreldavat äri- ja tootmiskeskust ühes viie korterelamuga.
Planeeringut on menetletud juba aastaid ning see on ka Petitsioon.ee portaalist läbi käinud, kus projekt pälvis palju kriitikat. Detailplaneeringu avalikustamise käigus esitati hulgaliselt ettepanekuid ja vastuväiteid. Peamiselt arutati asukoha üle, sest külakeskusest eemal, keset loopealset seisvat arendust ei ole vaja.
Planeeritava kaubanduskeskuse asukoht on vale
Samal teemal tõstatati juba mitmendat korda arutelu Harku valla elanike Facebook grupis, kui valla volikogu ja keskkonnakomisjoni liige Val Rajasaar teatas, et 21. aprillil hääletas Harku valla volikogu detailplaneeringu kehtestamise vastu häältega 5 poolt, 11 vastu. „Kohal oli 18 volikogu liiget. See oli selge sõnum ja vallavalitsus koostas järgmiseks istungiks kehtestamisest keeldumise eelnõu. Siis võttis arendaja selle päevakorrapunkti eelnõust välja," kirjutas ta.
"27.10.2016 on valmistanud vallavalitsus täiesti ootamatult taas eelnõu, kus antud detailplaneeringut soovitakse osaliselt kehtestada, see tähendab siis kaubanduskeskuse osas. Arendaja advokaadid väitsid, et kohalikelt elanikelt on suve jooksul kogutud toetavaid allkirju kokku 3079 inimeselt."
Rajasaare vastutusse kuuluvateks valdkondadeks on rohevõrgustik, looduskeskkond ja inimväärne elukeskkond, sellest tulenevalt ka ohutu maanteeliiklus. "Mina lähtun sellest, kus on välja kujunenud ajaloolised külakeskused. Antud juhul ei ole kaubanduskeskus kavandatud sellisesse kohta, kus võiks tulevikus keskus olla."
„Lisaks on ala ka ühe olulisima ja mitmeid liiklusõnnetusi põhjustanud rohekoridori vahetus läheduses ning valla üldplaneering ütleb üheselt seda, et antud asukohas arendatakse edaspidi maalähedast maakasutuse mustrit. Linnaline struktuur seal edasi ei laiene ja lõpeb mitu kilomeetrit Tallinna poole juba olemasolevate uusasumitega,“ ütles ta.
„Minu valdkonnas on oluline seista ka inimeste eest, kes on aastakümneid tagasi või ka hiljuti rajanud oma kodud Harku valda oodates, et seal on maalähedane elukeskkond neile ja nende lastele. Linn ei tohi tulla maale vastu normaalset mõistust, õhtust hämarust ning meil veel alles olevat loomastiku loomulikku liikumist toetavat maakasutusmustrit. Selleks, et inimene ellu jääks on vaja arvestada kõigi ja kõigega, mis juba olemas on,“ lisas Rajasaar.
Harku vallavanem Kaupo Rätsepp ütles, et arendaja esitas Harku vallavalitsusele augusti lõpus uue taotluse detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, mis oli eelnevaga võrreldes muudetud kujul. "Sellest eemaldati kortermajade osa, alles jäeti vaid kaubanduskeskuse osa, mis on valla üldplaneeringuga kooskõlas. Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on vallavalitsuse kohustus arendaja taotlust menetleda ja koostada volikogule vastav eelnõu. Sellest tulenevalt koostaski vallavalitsus volikogule vastava eelnõu detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks. Volikogu pädevuses on selle kehtestamine või kehtestamata jätmine.“
Harku valla ajalooline häbiplekk
Vallavolikogu liige Kaido Kruusoja avaldas postituses arvamust. "Tegemist on ajaloolise ja häbiväärse asjaajamisega Harku vallas. Seda "projekti" on juba ca 10 aastat, nagu surnud kassi, loobitud laualt lauale. Ikka ja jälle tõuseb ta aegajalt pinnale. Hiilivalt on 10 aasta jooksul suudetud tekitada juriidiline olukord, kus justkui volikogul ei ole teist võimalust kui see jamps vastu võtta. Mina nii ei arva," kirjutas ta.
"Sellist massiivset keskust, mille teenust ei tarbita kohapealt ära ja mille toimimiseks on vaja olulisel hulgal kliente ligimeelitada väljaspoolt valda, pole valla taha otsa vaja. Tallinn-Rannamõisa-Klooga maantee liiklus on juba praegugi viimase piirini tihe."
"Viimati hääletas volikogu selle maha ja tegi vallavalitsusele ülesandeks koostada negatiivne eelnõu ning lõpetada see lõputu õudus. Kahjuks sellist eelnõud ei järgnenud, vaid hoopis arendaja, Oxford Invest'i, ettepanekul "peatati menetlus". Nüüd siis teame - selleks et koguda massiliselt allkirju," kirjutas Kruusoja.
Volikogu esimees Arno Hirtentreu sõnul on Viti kaubanduskeskuse osas alati olnud erimeelsusi. "Eelnõu on nüüd muudetud kujul. Peale maha hääletamist ei tulnud negatiivset eelnõud ja nüüd on planeeringut muudetud. Seal on nüüd osaline kehtestamine ja mahtu on vähendatud ärimaa osas, mis vastab kehtivale üldplaneeringule."
"Loomulikult on inimestel erinevad seisukohad. Mina saan lähtuda sellest, mida ütleb üldplaneering ja lähtuda oma valiku tegemisel sellest, kas eelnõud on menetletud korrektselt. Ma ei saa emotsioonidele tugineda," ütles ta.
Külade Edendamise Selts: arendus annab positiivse muutuse kogu Harku vallale
Harku vallas tegutsev Külade Edendamise Selts ei nõustu vallavolikogu liikmete kriitikaga. "Detailplaneeringu arendust on esialgsega võrreldes kärbitud 2/3 võrra ning on arvestatud poolt ja vastuargumentidega. Alles on jäänud 17 460 ruutmeetrine äripind," seisab seltsi kodulehel. Projekti eesmärkidena on välja toodud 300 töökoha loomine, igal aastal viie uue ettevõtte arendamine, valla maksutulu tõstmine ning tervishoiu-, sotsiaal- ja esmatarbeteenuste võimaluste parandamine.
"Kahjuks ei ole volikogus ühtegi esindajat keda arendus enim mõjutaks." Seltsi lehel viidatakse sellele, et eemal külades elavad volikogu liikmed otsustavad oma sisekaemuse järgi Vääna-Jõesuu kandi saatuse üle."
"Arendus külgneb vahetult Viti ja Vääna-Jõesuu külaga ning on külasid läbiva Klooga maantee ääres, mis annab suurima positiivse tänapäevase eluvõimaluse ka veidi kaugemal asuvatele külade elanikele, Naage ja Türisalu, Keila-Joani välja. Arendus annab positiivse muutuse kogu Harku vallale."
Arendusettevõte Oxford Sustainable Group kogus Eestis tuntust 2011. aastal, kui sooviti Rapla maakonda Juuru valda rajada 200-miljoni eurost linnakut Oxford Park.
