Aastast 2011 hakkab tööjõud Euroopas vähenema. 2030. aastaks on Euroopa töökohtades puudus 20 miljonist inimesest. Nii väidab Euroopa Liit. Soome tegi otsuse, et avab oma turu Euroopa Liidu uutele riikidele ilma eranditeta 1. maist sel aastal. Mitu vana liikmesriiki, nagu Saksamaa ja Austria, kahtlevad, kuid kõik märgid näitavad, et ka nemad avavad oma tööjõuturu vabale konkurentsile pigem varem kui hiljem. Ja seda hoolimata vana Euroopa keskmisest 8,5% tööpuudusest. Soomlaste samm on selge märk ? näljasest ja närust ebausaldatavast eestlasest on saanud lugupeetud ja hinnatud spetsialist/töömees, kes ei paku kohalikule torumehele konkurentsi, vaid edendab Soome majandust. Sama on Saksamaal märgata Poola torumehesse ja meditsiiniõesse suhtumises. Ostap Bender ütleks: jää on hakanud tööjõuturul liikuma, härrased.

Eesti poolt vaadatuna peitub neis arenguis oma oht ? meil süveneb tööjõupuudus. Esialgu ei ole märgata, et meile oleks suur tööliste tung.

Tööjõuturu vabakslaskmine Euroopas on aga meile selge signaal ? odava tööjõu koolitamine Eestis on peagi mõttetu raha tuulde loopimine. Olen palju vaielnud ühe hea sõbraga teemal, keda riik peaks koolitama, kuidas hariduspoliitikat suunata. Mina arvan, et kui noored välja veaksid, võiks nad kõik saada kõrghariduse, kas meil või Euroopas. See oleks kaugemas perspektiivis meie majandusele ja inimestele palju kasulikum kui suunatud ja mõneti kunstlik agitatsioon minna kampaania korras kutsekooli, et saada mingigi amet ja töökoht. Sellega määratleme oma tuleviku arengusuuna ? odava tööjõu ekspordi riik. Sõber ütleb, et sellise mõttearenduse ellurakendamine on kõige vähem riigi ? aga võimalik, et ka eestluse ? lõpp. Muidugi, tunnetuslikult on tõde kusagil keskel ? võimalikult rohkem ja mitmekesist haridust igale noorele, loomaks keskkonda, mis suudab pakkuda ka kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõule huvitavat tööd ja elu Eestis.